KEELENÕUÖÖ 15.11 – Öös on eesti keelt 15. novembril korraldas Eesti Keele Instituut keelenõuandeöö alates kella 19.00- 22.00ni. Selle raames tehti veebiülekanne keelenõuandetoast, kus kõik huvilised said esitada küsimusi telefonitsi ja meilitsi, millele seal samas, otseeetris, vastuseid leiti. Kuulasin keelenõuandeöö ülekannet alates teisest tunnist, kus tutvustati keelenõuveebi, räägiti uutest sõnadest ja sõnamoodustutest, kantseliidist ja nimedest. Alustati sellega, et räägiti keelenõu olevikust, et millega praegu tegeletakse, mis võimalused keelenõu küsijal on ja kohe alguses tutvustati ka keelenõuveebilehte. Leiti, et veebiehel võib olla mitmeid nö nurgataguseid kohti, mida kõik pole märganud kasutada. Tuuli Rehemaa tõdes, et tihti kasutavad nad ise kohanimeandmebaasi. Isikunimeandmebaas olevat nende üks uuemaid baase. Keelehuvilistele soovitati sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid
Vastavalt poolt- tarindi kasutuseesmärgile on võimalik seda tekstis asendada järgnevalt: umbisikulisest lausest tuleks teha isikuline, tud- kesksõna asendada omastavas käändes tegijafraasiga. (Pullerits 2010: 21-22) Nominaalstiili kasutatakse ka sõnavaras. Tarbetuid sõnu leidub nii tegu-, nimi-, 18 omadus-, kaas- kui ka määrsõnade seas. Väga põhjaliku ülevaate annab nendest Egle Pullerits raamatus „Kuidas hoiduda kantseliidist“. Raamat sisaldab palju näiteid. Teiseks kasutatakse ametlikes tektides tihti abstraktseid sõnu. Need on sõnad, mis on väga üldistavad ning muudavad teksti mõtte hägusaks.. Näiteks ei tähista sõna „täna“ enam ainult praegust hetke, vaid lähiajal toimuvat. See on tulnud sellest, et näiteks inglise keele „today“ ja vene keele „сегодня“ võivad samuti tähistada nii praegust hetke kui ka lähiajal toimuvaid sündmusi. (Erelt jt. 2007: 604) 3.2 Netikeele mõju
annaabi.ee 
