Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine" Kirjanduskaanoni probleem Eestis Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine) 2. Retoorika- tehniliste oskuste ja võtete kogu, reeglid, kõrgelt kodifitseeritudAntiikretoorika Retoorika vs. poeetika (proosakõnekunst vs. luulekõnekunst) Kunstlik, ilustatud kõne vs. tavaline, ilustamatu kõne Retoorika vs
kaanoni ülesehitusega. Assmann 1987, hiiliva muudatuse mõiste. Kaanoni muudatus, millele seisavad vastu tsensuur, kirjastused, akadeemiad ja ülikool, toimub aeglaselt ja 41 märkamatult. Need asutused tagavad teksti säilimise pideva tõlgenduse, kommenteeri- mise ja rakendamisega, tänu millele uudsus tekibki. Tekst, ning vahel ka selle ehtsus pole oluline, vaid kanoniseeriv zest uuenduste vallandajana. Lotman Kanooniline kunst informatsiooni paradoksina: Pinge kanoonilise teksti vähestruktureeritud sisu ja tihedalt struktureeritud väljenduse vahel moodustabki tema väärtuse. Puudub keel, on vaid kõne, sellepärast on eriti oluline esitusviis ning kuulaja/vaataja roll. E. Annuse 3 ja T. Hennoste mikrovaidlus kaanoni teemadel. Olulisemad muudatused kaanoni käsitlemisel toimuvad postmodernismi ajastul, kui areneb välja sotsiaalse, ideoloogilise kaanoni mõiste
annaabi.ee 
