vundamendiplokist (betoonist) Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline · Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m) · Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi. Kivikbetoon - põllukivid valatakse vundamendi sisse. Kivid ei tohi ületada 1/3 vundamendi paksusest. 2)Postvundamendid Monteeritavad - raudbetoonist kannvundamendid Kasutatakse ühe ja kahe astmelisi kannvundamente. Kannukaelad - osaliselt monoliitsed, osaliselt monteeritavad Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist 3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis.
seinu, teha põrandaid jne. Kannvundamendi montaaz Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgde ristumis kohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasantatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga tsentrisse teljemärgid, samuti peavad teljemärgis jääma pärast vundamendi paigaldust telgede kohale ja jääma telgede suunas. Kannvundamendid võib kohale tuua kogu hoone tarvis ja asetada nad ajutiselt vundamendi aukude lähedusse Umbes 20 cm augu põhjast kõrgemal peatatakse vundamend kannu allalaskmine, seejärel monteerijad pööravad vundamendi teljemärgid kohakuti. Pärast kannude paigladamist peavad kannude põhjad olema täpselt ettenähtud kõrgusel. Vundamendi talade montaaz Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaltatud tsementmördi kihile
Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus.
detailplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse poolt välja antud katuselt, vahelagedelt jne. c)fassaadielemente kandev post -postv.- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil
300...350 mm paksustest täisplokkidest vundamendi massiivosa. Ülemine osa, mis on kontaktis välisõhuga ja külmunud pinnasega talvel, laotakse 19 soojustatuna, kasutades selleks kolmekihilisi sandwichplokke või kasutades erineva paksusega plokke, mille vahele paigaldatakse soojustusmaterjal 12. Postvundamendid. Kasutatavad postvundamendid võivad samuti olla: ² monteeritavad raudbetoonist kannvundamendid ² monoliitsed raudbetoonist, betoonist või paekivist 13. Vaivundamendid. Valdavalt kasutatakse töötamise printsiibi järgi kahte vaia tüüpi: o postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile o hõõrdevaiad kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament;
hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassi- elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Varem ehitatud karkasshoonete karkassi elementideks on tavaliselt monteeritavast raudbetoonist sambad ja talad (riivid), vahelae- ja laepaneelid, vundamentideks on kandepostide all olevad kannvundamendid, millele toetuvad välisseina all olevad vundamenditalad. Sammaste piki- ja põiksammuks on 6 x 6, 6 x 9 või 3 x 6 m, sammaste põiklõige 30 x 30 või 40 x40 cm. Monteeritava raudbetoonkarkassi põhiprobleemideks on jätkukohtade valik, jätkude konstruktsioon ja detailide universaalsus. Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse
annaabi.ee 
