nemadki kll korda on saatnud.Siis aga kuuvalgel, ilmub tema enda otsaette musta the laik- mis nitab, et tema isegi pole sst puhaas. Autor tahab kohtumistja nol nidata inimesi, kes halvustavad alati teisi, aga endas vigu ne ega arva olevat. hiskonnas - ka kohtumistja vib teinud olla kurja. Kantsler- kaval kantsler- riigi vaenlane, tahab saada lahti kigist, et ise teistest vimsam olla. Talle tekitab aga peavalu tema enese jooksupoiss, keda ta lekavaldada ei oska. Kantsler seab kannupoisile les lksu, mis pidi talle hukatuse tooma, kuid langes ise sellesse samasse lksu. Tegelased nitavad hiskonnale: kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub + vike "vike inimene" saab jagu suurest ja vimsast kantslerist. Kaks saarlast - Kaks saarlast- ks domineerivam pool, teine alluvam, verevennad. Mlemad mehed mistetakse oma pahategude eest surma, domineerivam saarlane tahab aga kogu s enda kanda vtta, et spra ei hukataks- selleks
viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele. (Vetevaim lahkub.) Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku. (Vetevaim tuleb varandusega.) Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama. (Lähevad vetevaimu maja juurde. Vetevaimu vennad tahavad Kannupoisi kinni võtta, kuid ta põgeneb. Vetevaim läheb talle järele ja viskab kullakoti käest. Kannupoiss põrkab Kalevipojaga kokku.) Kalevipoeg: Noh, poiss, mis sa tormad siin? Asoo..
Poissi õpetati kombekalt istuma ja astuma, daamidega vestlema, tantsima ja palli mängima. Soovitav oli ka osata mängida mingit muusikariista. Vanematele paazidele õpetati jahti pidama ja ratsutama. Lugema ja kirjutama ei õpetatud, seda peeti tarkuseks, mida sõjamehel tarvis ei ole. Paljud rüütlid isegi uhkustasid oma harimatusega. 15 aastasena sai paazist kannupoiss, kelle ülesandeks oli ka oma patrooni saatmine jahil ja sõjakäikudel. Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda. Relvadena kasutasid nad sõjanuia või kirvest. Kannupoiss pidi nurisemata harjuma pikkade rännakutega, magama paljal maal,
Rüütliromaani ülesehitus/osad =Isanda juures =Südamedaam =Vägiteod, seiklused =Kannupoiss ,,Don Quijote" =I osa ilmus 1605 =Oli väga populaarne =II osa ilmus 1605 - 1615 =Paroodia rüütliromaanidele =Mees, nimega Don Quijote, pikk ja kõhn =Südamedaam karjatüdruk Tobolso Dulcinea =Mehel on hobusekronu Rocinante ja kannupoisist naabrimees Sancho Panza -Lubas kannupoisile saare =Don muretseb raudrüü, aga kiiver on puudu -Paneb kiivriks kausi =Doni teod on jaburad, aga eesmärk on üllas -Ründab tuuleveskit, jääb selle külge kinni -Peatab karjapoissi peksva peremehe, võtab ausõna, et enam ei peksa, karjapoiss saab hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad =Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju
«Ma tean seda, mida ma tahtsin teada saada. Järgnege mulle!» Kolm musketäri lasksid kardinalil mööduda. Viimane varjas uuesti näo mantliga ja kannustas hobust, ratsutades kaheksa kuni kümme sammu oma neljast kaaslasest eespool. Varsti jõuti vaikse ja üksiku kõrtsini. Kahtlemata teadis peremees,' millist silmapaistvat külalist ta ootas, ja oli seepärast segavad külalised ära saatnud. Kümme sammu enne ukse juurde jõudmist andis kardinal oma kannupoisile ja kolmele musketärile märku peatumiseks. Aknaluugi külge oli kinnitatud rakmetes hobune. Kardinal koputas kolm korda kindlaksmääratud viisil. Kohe väljus mantlis mees ja vahetas kardinaliga kiiresti mõned sõnad, mille järel ta istus hobuse selga ja sõitis ära SurgeresM suunas, mis oli ühtlasi ka suunaks Pariisi. «Tulge lähemale, härrad,» ütles kardinal. «Te rääkisite mulle tõtt, mu aadlikud,» lausus ta, pöördudes kolme musketäri poole,
annaabi.ee 
