Kalevipoeg juhtus aga sealt mööda minema ning paharetid palusid ta abi maajagamisel. Alevipoeg hakkas siis ise maad niitma ja sattus kokku kurja vetevaimuga. Mees tegi talle nalja, et tahab veevoolu seisma sundida. Vetevaim sellepeale oli nõus talle tooma kaabutöie taalreid. Alevipoeg tegi sisi maa sisse augu, pani sinna kaabu, kuhu pidi vetevaim raha panema ja selle põhja tegi augu. Vetevaim oli kõik oma raha juba sinna ära viinud, aga kaabu ei saanud ikkagi täis. Läks ta siis koos kannupoisiga vanemate juurde raha tooma. Alevipoeg selel ajaga viis raha juba ära. Tagasitulles hakkas ta Kalevipojaga rammu proovima. Vetetaim kaotas. Kalevipoeg seadis oma sammud hoopis Peipsi poole, et laudasid tuua. Lauad ostetud, siis heitis ta puhkama. Magades varastas sorts tema ülevõimsa mõõga ära. Üe jõe minnes, kukkus mõõk aga vette ja sinna ta jäigi, isegi Kalevipoeg ei saanud teda sealt välja. Läks Kalevipoeg koduteele jälle, kui talle tulid vastu kolm meest, kes hakkasid
Elu lõpus oli vaimulik. 16. saj-pastoraalromaan ,,Galatea", 17. saj-näidendite kogu ,,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi", filosoofilismoraliseeriv kogumik ,,Õpetlikud novellid", poeem ,,Teekond Parnassile". Peateos ,,Hidalgo"- Rüütliromaani mitte naeruvääristamine, vaid elukauguse ja mõttetuse välja toomine. Lugu räägib varanduse ja aru kaotanud rüütlist, kes asub Panzaga (kannupoisiga) teele maailma päästma. Tema relvaks on roostetanud oda ja sõiduvahendiks kronu Rocinante. Tema südamedaamiks on Dulcinea. 8. Shakespeare ELUST (üldiselt vähe teada): Sündis Stratfordi linnas Inglismaal Isa oli healjärjel kaupmees, kindategija Sai täiesti tavalise hariduse, käis Stratfordi grammatika koolis, õppis ladina ja kreeka keelt. Abiellus 18aastselt 3 tütart !läks Londonisse 1587
vastased, siis Sancho läks esimese asjana vastaste eesli juurde süüa otsima. Olenemata don Quijote ja Sancho erinevustest, austasid rännukaaslased teineteist. Nende vahel tekkis side ning Sancho andis don Quijotele ka hüüdnime, milleks oli Kurva Kuju rüütel. Don Quijote kandis seda hüüdnime uhkusega, kuigi hüüdnimi oli antud seetõttu, et don Quijotel ei tulnud mitte miski välja. Rüütliromaanide kohaselt ei tohtinud rüütel olla kannupoisiga sõbrasuhtes, mida aga don Quijote ei teinud. Nad nautisid teineteise seltsi ning jutustasid lugusid, oma tunnetest ning ka Sancho hirmudest. Nii nagu sõbrad omavahel, lasti vahel käiku ka teravamad sõnad, kuid alati oldi pärast ära lepitud. Don Quijote, Sancho ja Toboso Dulcinea polnud teoses ainsad olulised tegelased, neid oli teoses veelgi. Näiteks kirikisand ning habemeajaja, kes üritasid don Quijotele mõistust pähe panna ning teda koju tagasi meelitada.
» «Tst!» ütles Athos sosinal. «Me kuulsime kõik, mida oli vaja kuulda. Muide, ma ei takista teid kuulamast ülejäänut, kuid mina pean lahkuma.» «Pead lahkuma?» küsis Porthos. «Aga kui kardinal sinu järele küsib, mida me siis vastame?» «Teie ei oota, kuni ta minu järele pärib, te ütlete talle esimestena, et ma läksin luurele, sest peremehe mõningad tähendused sundisid mind kahtlema tee ohutuses. Ma räägin kõigepealt paar sõna kardinali kannupoisiga, ülejäänu läheb ainult minule korda, ärge tundke selle üle muret.» «Olge ettevaatlik, Athos,» ütles Aramis. «Ärge muretsege,» vastas Athos, «te teate, ma olen külmavereline.» Porthos ja Aramis läksid tagasi oma kohtadele ahju-lõõri juures. Athos väljus end varjamata, võttis oma hobuse, mis oli kinnitatud koos sõprade hobustega aknaluugi riivi külge, veenis mõne sõnaga kannupoissi eelväe 467
annaabi.ee 
