Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha. Seejärel kutsus vetevaim teda oma ema juurde võlga tagasi saama, kuid Alevipoeg mõistis, et vetevaim tahab teda varanduse juurest ära meelitada, seega saatis ta vetevaimuga kaasa hoopis kannupoisi. Paharetid panid kannupoisi söögilauda ja hakkasid arutama. Samal ajal kartis kannpoiss, et peab surema Alevipoja ahnuse pärast. Paharetid hakkasid aga kannupoissi loopima, mille peale tuli ta mõttele, et mõõdaks ära toa. Kui ta ukseni jõudis, hüppas ta üle läve ja jooksis kuni jõudis maa peale. Kannupoiss ajas Alevipoja jälgi, kuid teda ajas taga vetevaim. Viimane kutsus kannupoissi jõudu katsuma ja too nõustus. Nad läksid Närska mäele, kuid teel tulid neile vastu Kalevipoeg ja Alevipoeg
5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat mereröövlite käes vangis. Hiljem oli maksukoguja. ,,Teravmeelne hidalgo don quijok da Manchast" on kaheosaline romaan, parodeerib rüütliromaane. Räägib rüütliromaanide lugemisest hulluks läinud mehest, kes rändab määda Hispaaniat koos oma paksu kannupoisi Sancho Panzoga. Sanchol puuduvad vaimsed hüved, juhindub praktilistest väärtustest. don quijote südamedaam on Dulinea, kellele pühendati kõik ,,kangelasteod". Enamasti sa1 ta võitluses armutult lüüa.
Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne Linnakultuur Keskaegsete linnade kujunemisloost saab esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats Linna südame ümber oli alllinn, seda ümbritses eeslinn, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Linn koosnes kitsastest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust. Tänan kuulamast! J
inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud. Keeletark küsis ilusa valge linnu käest, kus Kannupoiss on. Lind ütles, et Näkineitsi meelitas Kannupoisi teisele poole mäge, kus asus põhimõtteliselt paradiis. Nad said aru, et Kannupoiss ei soovi nendega koos teekonda jätkata. Mõni aeg hiljem jäid Kalevipoeg ja Sulev leava peale magama, aga keeletark läks koos sulastega järgmist võõrast maad uurima, aga ka nemad väsisid ära ja jäid põõsa alla tukkuma. Hommikul tuli hiiglase tütar kapsaaeda ning leidis sealt mehikesed. Ta viis keeletarga ja sulased koju ja näitas isale.
Kuidas Alevipoeg kosis noorema ning Olevipoeg vanima, kuid keskmine jäi üksi. Tuuletark piilus imelapsi, ning kui keskmine piigakene üksi jäi, ei olnud enam kaitsmas õekesi, kes kaasade seltsis koju läksid, mõtles ta, et õnne tund on talle tulnud. Kargas põsast välja ning sulges piiga suu, et see appi hüüda ei saaks ning viis neidise oma tallu peitu. Kui nüüd kanged kälimehed kaasade probleemist aru said, saatsid nad kerge jalgse kannupoisi neitsi jälgi otsima. Linnukeelte läkitusel leidis noormees kolmandal õhtul neitsi jäljed ning tormas tulisjalu kodu poole sõna viima. Sulevipoeg ja Alevipoeg tõttasid sõtta, piigakest päästma. Hädaohu ähvardusel tegi tuuletark sortsisõna sünnitusel laia järve vaenlastele vastu. Kahel kangel ei olnd ei lootsikut ega paati võtta, kuid õnnekorral oli Alevipoeg kodunt nõiavitsa kaasa võtnud ning nõidus silla üle vee, ning sellid tormasid Tuuslari talluse
Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev Sergei Fedossejev Lorenzo Juri Mihhejev Vladimir Klepinin Sisu: Ränd rüütel Don Quijote laskub unistustesse. Raamatutest ilmuvad tema kujutlustesse südamedaam Dulcinea, vaprad rüütled ja õilsad daamid. Ta januneb loetud seikluste järele ning läheb neid koos oma ustava kannupoisi Sancho Panzaga otsima. Väljak Hispaania väikelinnas täitub pidutseva rahvahulgaga. Sinna ilmub ka kõigi poolt armastatud Quiteria. Temasse armunud habemeajaja Basilio püüab neiult võita suudlust. Quiteria isa Lorenzo on selle armastuse vastu tema eesmärgiks on panna tütar mehele rikkale aadlikule Camachole. Veidrikust Camacho ei ole aga õige paariline võluvale Quiteriale. Tänavatantsijanna Mercedesi ja toreadooride, kelle hulgason ka uhke Espada,
27. Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal "Mees La Manchast". Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote
Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama
Kui laev oleks keerisesse jäänud, oleks tee viinud põrgusse, seega olid nad põrgu äärel. Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus
Vetevaim: Palun jätke soo rahule. Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele. (Vetevaim lahkub.) Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku. (Vetevaim tuleb varandusega.) Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama. (Lähevad vetevaimu maja juurde. Vetevaimu vennad tahavad Kannupoisi kinni võtta, kuid ta põgeneb. Vetevaim läheb talle järele ja viskab kullakoti käest. Kannupoiss põrkab Kalevipojaga kokku.) Kalevipoeg: Noh, poiss, mis sa tormad siin? Asoo... jälle sina vetevaim! Ehk tahad minuga võidelda, kui sa loomolikult julged? Vetevaim:Mul pole midagi kaotada. (Võtavad püssid vöölt ja hakkavad võitlema. Kalevipoeg jälle võidab) Alevipoeg: (räägib Kalevipojale) Ma panin seifi tiigi põhja ja Vetevaim ei jõudnud seda kulda täis tassida
Kui laev oleks keerisesse jäänud, oleks tee viinud põrgusse, seega olid nad põrgu äärel. Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus
Aadlik pidi olema laitmatu kasvatamisega ning tedama hästi kombeid. Peale seitsmendat eluaastat saadetakse noor poiss feodaali käe alla, kus temast saab paaz. Seal õpetatakse talle häid kombeid ning korrektset seltskonna käitumist: daamiha vestelmine, tantsimine, muusikainstrumendi mängimine. Kui ta saab vanemaks, siis õpetatakse talle veel relvi, ratsutamist ja jahipidamist. Kui poiss saab 15- aastaseks on ta saanud endale kannupoisi tiitli. Ta võis kanda isiklikku relva ning saatis oma isandat sõjaretkedel. Hoolikalt treeninud ning oma isandale tõestanud oskusi saab 18-21- aastane noormees rüütliks. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt,mida kõike nimetati "rüütlikoodeksiks".Kõige pealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Pidi silma paistma ilu ja veetlusega,mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütlid kirjutasid veel
Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut
seisuse feodaali juures heade kommete, vestlusoskuse, daamidega vestlemise, tantsuoskuse, muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus heraldika. Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused.
Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama
sõda tulemas. Uku aga ennustas Kalevipojale surma ja õnnetuid päevasid. Väsinult heitis Kalevipoeg magama, ja hommikul mitte kui midagi mäletades,asus ta oma toimetusi edasi toimetama. Ühel päeval aga Kalevipoeg jaganud kahe pahareti poja soomaad. Suurem soo saagu suuremale,ja väiksem väiksemale. Alevipoeg sai aga käsu ise soo ära jagada,ning seda tehes sai ta vetevaimult palju kulda ning lahkus soost, saates teise kulla järgi kannupoisi. Kes kavalusega vetevaimu juurest ära sai,ning temaga lubanud rammu katsuda.Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas. Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi kaela veeretada,sõrmuse asemel tuli aga Kalevipoeg kiviga kaevust välja,ning Ilmaneitsike ei saanud kunagi oma sõrmust kätte. Sortsid aga ei andnud alla ja asusid
Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised. Rüütlile loeti häbistavaks nuiahoobi saamist, sest seda relva kasutasid üksnes talupoegadest jalaväelased. 4 Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega – ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli. Vastutasuks lubas Richard oma õe Salah ad-Dini vennale naiseks, pulmakingituseks olnud Jeruusalemma linn. Kasutatud kirjandus: https://et.wikipedia.org/wiki/Feodalism http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/feodaal.htm 5 6 7
keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised. Rüütlile loeti häbistavaks nuiahoobi saamist, sest seda relva kasutasid üksnes talupoegadest jalaväelased. Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli. Vastutasuks lubas Richard oma õe Salah ad-Dini vennale naiseks, pulmakingituseks olnud Jeruusalemma linn. 3. VÄLJAÕPE Rüütli relvastus, varustus ja samuti ka lahingupidamise viis nõudsid suurt füüsilist jõudu, osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, hästi ujuma,
” 17 Siit ilmneb juba teine vastuolu. Rüütlikasvatus nägi ette, et rüütlid pidid olema helded ning suhteliselt askeetlike eluviisidega. Ta pidi suhtuma rahasse oma seisusele vastava põlgusega ning pidi otsekohe olema valmis kogu oma raha pidudel ära kulutama. 18 Rüütlimoraali kohaselt ei olnud raha puhas ning sellel puudus ka väärtus. Duby kirjutab oma raamatus Guillaume le Marechal: “Patune raha põletaks rüütli sõrmi, seepärast kamandab ta teeliste kallale kannupoisi. Samas raha teenib aga hiljem edukalt rüütelikku meelelahutust ja rüütel 15 Duby 1997, lk. 94-95. 16 Samas, 101. 17 Samas, 112. 18 Samas, 90. 9 annab selle käest seda rõõmsama südamega, et tallelepanemine võiks teda häbistada.” 19 Ometi hakkab tolleaegses ühiskonnas järjest rohkem võimust võtma raha, kuigi seda peeti
kombekalt istuma ja astuma, daamidega vestlema, tantsima ja palli mängima. Soovitav oli ka osata mängida mingit muusikariista. Vanematele paazidele õpetati jahti pidama ja ratsutama. Lugema ja kirjutama ei õpetatud, seda peeti tarkuseks, mida sõjamehel tarvis ei ole. Paljud rüütlid isegi uhkustasid oma harimatusega. 15 aastasena sai paazist kannupoiss, kelle ülesandeks oli ka oma patrooni saatmine jahil ja sõjakäikudel. Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda. Relvadena kasutasid nad sõjanuia või kirvest. Kannupoiss pidi nurisemata harjuma pikkade rännakutega, magama paljal maal, külje alla vaid mantel, kannatama tühja kõhtu ja janu
keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised. Rüütlile loeti häbistavaks nuiahoobi saamist, sest seda relva kasutasid üksnes talupoegadest jalaväelased. Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli. Vastutasuks lubas Richard oma õe Salah ad-Dini vennale naiseks, pulmakingituseks olnud Jeruusalemma linn. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Rüütel pidi käituma ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma
13. sajandil lisandus pistoda ja 15. sajandil sõjavasar, -kirves või -nui. Kaitsevarustus koosnes, nagu eespoll juba öeldud, kilbist kiivrist ja kaitserüüst. Sellele kõigele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut. Rüütlitel oli kohustus osutada oma isandale igal aastal teatud arv päevi sõjaväeteenust. Et relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel pikema sõjakäigu jaoks muretsema endale mitu hobust ja kaasa võtma abilisi kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega koos ühe löögigrupi, mida nimetati odaks. Välilahinguks valisid rüütliväe juhid avara ja tasase maastiku. Võitlusse liiguti enamasti sirges joonrivis, sest ükski rüütel ei tahtnud, et keegi teine talle ,,kilbiks" osutuks. Iga rüütli saatjaskond tuli otse temaga taga, et vajadusel oma isandale appi tormata. Kaspar Kuldkepp 10
Naine rääkis oma vastsündinule, et sünnitas ta kurbusest ning et on kõige kauneim olend, kelle naine on kunagi ilmale toonud. Peale seda naine suri. Triste tähendab prantsuse keeles kurb. Rohalt Auhoidja võttis orvu enda hoole alla. Kartuses, et Morgan tapab Rivaleni poja, ütles ta, et see on tema laps, ja kasvatas ta üles koos oma poegadega. Kui Tristan sai seitsme aastaseks, saabus aeg, mil laps tuli naiste hoole alt ära võtta, ja Rohalt usaldas Tristani targa õpetaja, hea kannupoisi Gorvenali hoolde. Ta õpetas kuningapojale parunile vajalikke oskusi. Seletas talle, kuidas käsitseda piiki, mõõka, kilpi ja vibu, kuidas lennutada kivikettaid ja ületada hüppega laiu kraave; ta õpetas teda jälestama igasugust pettust ja reetlikkust, abistama nõrku ja pidama sõna; ta õpetas teda mitut moodi laulma, mängima harfi ja küttima loomi; ja kui laps ratsutas teiste noorte kannupoiste hulgas, võis
koormate viisi, kuid kaabu ei saanud täis. Vetevaimu vara hakkas lõppema, Alevipoeg ei tahtnud kaubast loobuda. Vetevaim pakub talu võla katteks, Alevipoeg saadab kannupoisid talu kaema. Pahareti pojad hakkasid kannupoissi pillutama. See ütles, et tahab tubade suurust mõõta. Nii ta minema pääseski. Vetevaim pilkas põgenevat mehikest, kuid see tegi ettepaneku rammu katsuda. Sinna satuvad Kalevipoeg ja varanduse peitu pannud Alevipoeg. Kalevipoeg pistis kannupoisi taskusse ja läks ise vetevaimuga rammu katsuma. Alustuseks lingutati kive ja Kalevipoeg oli kangem. Siis veeti vägikangast. Vetevaim lendas rägastikku, kust ta kuuel päeval end liigutada ei suutnud. Alevipoeg kuulutas, kuidas ta vetevaimult vara välja pettis. Kalevipojale aga meenus, et tal mõõga võlg veel tasumata. Kalevipoeg palus Alevipoega, et see korraldaks võla tasumise ja maksaks ka viivituse eest. Kalevipoeg mõtiskleb ja otsustab sõjapõgenike tarbeks tugevad linnad ehitada
Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse
Viimased 15aastat elas kitsikuses. 1605 ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". 1614 andis keegi teine välja teise osa. C kirjutas ka näidendeid ja novelle jne. Kirjutas teatrist- arvas, et teater peab olema kasvatuslik mitte ainult lõbus ja et teater on inimeste elu peegel. Peategelane on don Quijana, kes on lugenud liiga palju rüütliromaane ja arvab, et ka tema on seal sees. Muretseb südamedaami, muudab enda, naise ja hobuse nime, paneb habemekausi pähe, muretseb kannupoisi jne. Dulcinea- naine, Rocinante- hobune, Sancho Panza- kannupoiss, Don Quijote- ta ise. Lähevad rüütlitegusid tegema ja satuvad paljudesse seiklustesse. S hakkab Q'd austama. Enne tahtis S saada ühe saare kuberneriks ja Q sai talle selle koha, kuid S andis selle ära, kuna Q õpetas talle ka muid väärtusi. Q saab lõpuks normaalseks ja põletab rüütliromaane. Q õpetas S'le nt. vabaduse väärtust, õiglust, voorusi jne 16. Inglise näitekirjandus, Marlowe jne
välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu väga hästi, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Rännumees kohtus Carmeniga
vajalikud kohtunikud 39-40 aastat. Kolmas amet aedilis- 4 tk , ja neid oli rooma linna hea korra eest , ja rooma maetriaalsete ressurside eest kostjad., avalikud pidustused ja ehitused jne. Noorte meeste amet u 33 aastaselt sai sinna. Noored kasutasid oma isiklikk raha riigi hüvanguks ja näitasid oma perekonna võimu jne. Neljas quaestor- hulk tõusis pidevalt. Vähem tähtsad ametid, ülesanne oli riigikassa hoidmine ja sinna sai juba 28 aastaselt, kannupoisi rollis. Kui teised ülejäänud questorid esialgu ei olnud senati liikmed nii nagu olid kohe kõik enne adilist. Lisaks sellele on veel kolm erakorralist ametit 2 censorit – hindajat , valiti vanade consulite hulgas, auväärikad vanad mehed, iga 5 aasta tagant pooleteiseks aastaks, ja need pidid korraldama kodanike loenduse, vaatama üle senaatorite nimekirja ,a rvama välja need tegelased kes polnd väärikad, andis neile volitused ja kohustuse valvata roomlaste moraalsuse puhtuse üle
kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus
annaabi.ee 
