ilmekalt praeguse ühtse hoone koosnemist kolmest eri majast. Suure erkeri kohal asetsevas avaras toas langeb pilk kõigepealt kahele dolomiidist aknasambale 17. sajandist, mis on aga siia paigutatud viimase restaureerimise käigus ega asetsenud algselt Raeapteegis. Teises Raekoja platsi poolses toas seisab kaunilt väljatöötatud aknasammas, kuhu kiviraidur on jäädvustanud Burchartite vapi ja aastaarvu 1663. Ülakorruse ilusaim aknasammas asub aga ühes õuepoolses ruumis. See on kanneleeritud ning soklikaunistuseks on lõvipead ja puuvilja girlandid. Vanim teadaolev kujutis Raeapteegist on Oldekopi õlimaal Raekoja platsist 1800. aastal. Esimesed fotod pärinevad 1889. aastast.
rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad
Profiilne mööbel. Kaunistused. Korpus mööbel peamiselt. Erinevad looma kujutised jalgadel. Toolid muutusid nö troonideks. Tooli jalgu kujutati skulptuurelt. Tunduvalt rohkem nikerdusi. Kuld muutus väga tähtsaks. Tekkisid mööbli meistrid. Klassitsism Asutati esimesed avalikud muuseumid. nii välis- kui ka sisearhitektuuri armastatud elementiteks olid portikused ja sambad, meelsamini kasutati vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult laenatud antiigist: Pärlinöörid, meandrid, tamme- ja akantuselehed, loorberipärjad.mööbel oli enamasti kas kullatud või valgeks värvitud
Armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid , viljaannid, muusikariistad jne.). Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 7 Mööbel. Varaklassitsismi mööblile on iseloomulikud lihtsad ja ranged vormid, kreeka traditsioonide poole pöördumine. Korpusmööbli esemed lihtsate vormidega, sirgete, tihti kanneleeritud jalgadega, kappide karniise toetasid sambad või pilastrid. Toolide jalad sirged või kergelt väljapoole kaardus, toolide seljatoed ažuursed; nikerdatud ornamendi meelisvorme oli romb, kasutati ka antiikarhitektuurist ning egiptuse ehituskunstist pärinevaid detaile – pärga, kilpi, sfinkse, grifoone, palmetti. Varaklassitsismi istemööbli puitosad värviti sageli valgeks, seda ilmestas tagasihoidlik kullatis