Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
põlata. Mülleri meelest on nii, et mida lähemal on inimene jumalale, seda väiksem on hirm surma
ees. Lapsed ja noored ei karda surma paaniliselt, aga täiskasvanud, kes hakkavad usust
kaugenema ja selles kahtlema, kardavad rohkem. TÜ teoloogiliste tekstide spetsialist Marju Lepajõe
on jaganud Mülleri jutlused kolmeks osaks: kibedus, selginemine ja hääbumine – kokku nimetab
seda ühe õpetaja kannatuslooks. Mülleri originaaltekst on keeleliselt n-ö mitmekesine, sest on
esitatud seguna mitmes keeles (eesti, saksa, ladina). Eesti keelt on hinnatud üsna tagasihoidlikuks
ja selle oskuse vajadust pole eriti kõrgelt hinnatud. Mülleri halb eesti keeles tulenes Tallinnas
liikuvate erinevat murret kõnelevate kohalikega – selle tagajärjel pole Müller keeleliselt stabiilne,
vaid on mõjutatud ühe või teise murde traditsioonist ja grammatikast.
5. 17. sajandi ja 18
annaabi.ee 
