Hamlet, Terve Raamat
Tere jumalime!
POLONIUS: Mu prints, kuninganna tahab teiega rääkida. Ja kohe.
HAMLET: Kas näete taamal seda pilve, mis meenutaks justkui
kaamlit?
POLONIUS: Kaamel mis kaamel, tõepoolest.
HAMLET: Mulle tundub, et see meenutab nirki.
POLONIUS: Selg on tal nagu nirgil.
HAMLET: Või nagu vaalal.
POLONIUS: Täpipealt vaal.
HAMLET: Sel juhul lähen ma kohe oma ema juurde. (kõrvale) Nad
lollitavad mind, kuni mu kannatusekeel katkeb. Ma tulen kohe.
POLONIUS: Nii ma ütlen.
HAMLET: Kerge on öelda "kohe". Jätke mind üksi, sõbrad.
Lahkuvad kõik peale HAMLETI.
HAMLET : Nüüd ongi käes see öise lummu tund,
mil kalmud irvakil ja tõveläpp
on põrgust hõõgumas. Nüüd kuuma verd
ma võiksin juua, teha tegusid,
mis päeva paneks kahvatama. Kuss!
Mind ootab ema. Süda, endaks jää!