Alesander Puškin
mis tõstis ta kohemaid elavate klassikute hulka ja tõi autorile Venemaa esipoeedi
kuulsuse. Järgmisel aastal alustas Puskin "Jevgeni Onegini" kirjutamist. Ta palus ennast
Kisinjovist üle viia Odessasse, kuid juba 1824. aastal vabastati ta ametist ning saadeti
isa mõisasse Mihhailovskojesse, et vanemad tal silma peal hoiaksid. Nimelt oli Odessas
ilmsiks tulnud Puskini täielik võimetus teha riigitööd; viimaseks piisaks ülemuse
kannatusekarikas sai poeedi intriig tema noore ja ilusa abikaasaga.
Kuigi Puskinit pagendus rusus, tema loominguline tegevus siiski jätkus. Aasta hiljem
sündis üks tema kuulsaid armuluuletusi, mis oli pühendatud naaberkülas kohatud Anna
Kernile.
8. septembril 1826 vabastas keiser Nikolai I Puskini pagendusest ja ka tavalisest
tsensuurist, nimetades poeedi oma isiklikuks kaitsealuseks.
Järgnenud aastail ei suutnud Puskin ennast kuidagi leida. Ta sõitis Moskva ja Peterburi
vahet
annaabi.ee 
