Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
[---] Samamoodi ei väidaks kristlane, et jumal nõudis Kristuse surma
kompensatsiooniks selle eest, mis meie oma ajaloos korda saadame.“12 Kui Kristusele oleks ristipuul
öeldud, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, oleks ta vaevalt ütlejat mõistnud. Oma terava
elutunnetuse nautimise asemel hüüab ta ahastuses: “Mu jumal, mu jumal, miks oled sa mu maha
jätnud?“
Kannatuste kaudu puhastumise teema on siiski kristlikust traditsioonist tuttav13. Seegi erineb
baturinlikust kannatuseetikast: Baturini tegelased elavad maa peal ja ülestõusmisest ei mõtle, nende
kannatused ei vii lunastuse ja igavese eluni. Tõsi, Baturini romaanides on olulisel kohal uuestisündide
ja elu igavese kordumise teema – kuid see pigem vastandub kui ühtib kristliku igavese elu
kontseptsiooniga. Igavese elu asemel usub Baturin “korduva kordumatusse“.
Eriti selgesti on elu korduvusmotiiv välja arendatud romaanis “Kartlik Nikas“, kus Nikase
kinnismõte on lõvilakkade kammimine