"Maailma lõpus"
nende vahel ei olnud iial tõelist armastust olnudki. Tänapäeval võib armastust mõista suure
kiindumuse ning inimese üllaima tundmusena, kuid teda ei ole võimalik kontrollida. Inimese
võimuses ei ole seda tunnet summutada ega tahtlikult äratada. Just kontrollimatuse,
juhtimatuse tunne tekitab niivõrd palju paksu verd, armukadedust ning meeltesegadust.
Meeltesegadus tekkis ka merehädalisel, kes ei suutnud taluda seda lämmatavat armastust,
mida hiigelneitsi talle pakkus, seega ta ei kannataunudki seda enam välja ning lahkus
igaveseks sellest saarelt.
Päriselus võib armastust tappa usaldamatus, valetamine, armukadedus, häbelikkus,
vähene hoolimine ja palju muud. Samas ei peaks armastatut liialt idealiseerima, sest kõik
ilusad asjad kipuvad kord lõppema. Ilmselt juhtus ka Tuglase ja Underi puhul nii. Nende
armastus oli vaid pikk ja muinasjutuline uni. Novellis kasutatakse tunnete avaldamiseks silmi