Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse. Alles mõni aeg tagasi toimus Soomes järjekordne koolitulistamine, mis kustutas üle kümne inimese eluküünla. Õpilane, kelles kurjus võimu haaras ja roima sooritas, võttis ka eneselt elu, kuid see päästis ta tagajärgede pärast kannatamisest. Ennast ta küll säästis, kuid psüühilist kahju, mille osaks said sajad inimesed, kaasa arvatud tema lähedased, ei leevenda täielikult miski. Enamati tekitataksegi kurjusega kahju rohkem teistele, kui enesele. Balzaci teosest ''Isa Goriot'' toon teise näite, mis toob välja selle, et ka liigne headus ei ole kasulik. Olles ise sooja südamega, peab arvestama teiste inimeste ahnusega ja oskusega naiivseid ohvreid ära kasutada
Kolmandast sajandist tuntakse juba kirikuid need olid algselt eramajad, mille sisustus oli ümberehitatud sobilikuks jumalateenistustele. Constantinuse ajal püstitati uued kirikuhooned, mis olid suured ja mahutasid kogudusse tulevaid rahvahulki. Tee kogudusse kulges ristimise kaudu. Enne seda, tavaliselt paastu ajal, õpetati ristimiseks valmistujale selgeks ristiusu alused. Ristimispäev oli tavaliselt ülestõusmispüha, kuna ristimine tähendas osasaamist nii Jeesuse kannatamisest kui tema ülestõusmisest. Piiskop oli algselt armulauajumalateenistuse juhataja. Kuna armulauale pääsesid ainult püha elu elavad koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid.