Kangro mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kangro - Pool pidas samuti oluliseks sisuka filmi kasvatuslikku ja teabeväärtust ning nõudis omakorda toetust kodumaisele filmitootmisele, lootes nii valitsusvõimusid kui avalikkust saavat usku sellesse, et „meie võime oma filme teha ja peame seda tegema“. Esimesena meie operaatoreist hakkas Theodor Luts filmilindile jäädvustama Eesti saari. Kõrvuti ülevaatefilmi lülitatud Saaremaa ja Abrukaga valmisid tal 1931. aasta suvel pärast „Kas tunned maad.

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos

Kangro kohta on tema eluajal palju kirjutatud, neist kõige olulisem Karl Ristikivi „Bernard Kangro“ mis avaldati 1967.Kangro andis ka oma luuletuste ja romaanide kõrvalt välja ajakirja „Tulimuld“.Kõige pikem romaanide sari oli tartu romaanide sari kus kangro tegi palju luulekogusid ,mõned olid tehtud rootsi stiilis aga neid polnud palju muudetud.

BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING

Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse eri nurkadest, sest igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Kangro maailmatunnetus on modernisti oma: pole kindlust ega usku elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi, sest kõik liigub ja muutub.

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika

Kangro

Kangro andmetel on väljaspool Eestis kirjastatud 2600 kirjatööd, ilukirjandus umbes 780. Eesti Kirjanike Liidu liikmeskonnas lahkus umbes kolmandik, nende hulgas näiteks M. Under, G. Suits, A.Gailit, H. Visnapuu, K. Ristikivi.

Kirjanduse lõpueksam 2011

Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler.

Bernard Kangrost

Kangro luulejõel on oma pind, sügavus ja põhi kui metaforiseerida kirjandusteaduslikud mõisted „lüürika“, „dramaatika“ ja „eepika“ nende hierarhias.

Bernard Kangro

Kangro loomemeetodit on põhjendatult nimetatud maagiliseks realismiks, mis tähendab, et reaalsest elupildistikust on enamasti olulisem ja määravam kujutlusmaailm.

Bernard Kangro

Kangro värss on ülekaalukalt laulev, sujub pildilt pildile, teravaid toone ja järske kontraste kasutab kirjanik harva.

Väliseesti kodumaateema käsitlus

Kangro on selles seltskonnas kõige enam see autor, kes tahab Arbujaid kuidagi rühmituslikus valguses näidata.

Eesti kirjanduse ajalugu II

Kangrol on väga kindel positsioon eetika ja esteetika suhetes: ta ignoreerib esimest ja armastab teist.

Maarja Kangro

Kangro muusika on enamasti väga rõõmsameelne ja energiline, kuid esineb ka kurvemaid ja tõsisemaid toone.

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Kangro on Eesti luuletaja, tikrimarju, rohkem, rohkem, kui midagi muud kirjanik ja ajakirjanik.

Romantismi uus jõuline puhang 1930. aastatel – ARBUJAD

Kangro on reaalsuse elulähedane, dokumentaalne, lausa seismograafiline registreerija värsis.

Bernard Kangro

Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri žanreis töid on tal üle kümne.

Kangro

Kangro on sellest seltskonnast ainus, kes tahab seltskonda rühmituslikuna näidata.

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Kangro andmeil on väljaspool Eestit kirjastatud 2600 mitmesugust raamatut ja brošüüri.

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kangro – luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe.

Eesti kirjanduse ajalugu II

Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel.

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Kangro loomingi on iseenesest rikkalik ja tegevus mitmekülgne.

Eesti kirjanduse ajalugu II

Kangro on nimetatud ka tartu Ülikooli audoktoriks.

Pagulaskirjandus

Kangro on jõudnud lõpmatusse omaenese juurtel.

Bernard Kangro

Kangro – mingisugused ‘nõidujad’

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Kangro lausestus on omapärane, stiil pingeline.

Maarja Kangro

Kangro on ka erudeeritud tõlkija

Maarja Kangro

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

ros - reactive oxygen species.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti