Denatureerib mikroorganismide nukleiinhappeid, struktuurseid valke ja ensüüme 22. Millel põhineb soola ja suhkru säilitav toime? Pärsivad mikroobide tekitades lahuses kõrge osmootse rõhu 23. Milliseid rasvhappeid ohustab oksüdeerumine rohkem, kas küllastunud või küllastumata? Küllastumata 24. Millises riigis toodetakse autentset serrit? Hispaanias Jereze linnas 25. Mille poolest erineb naturaalsete serride kangestamine portveinide kangestamisest? Kangestatakse alles pärast fermentatsiooni. Kuna alkoholi (brändi) lisamine toimub pärast käärimise lõppu, on kõik naturaalsed serrid kuivad. Igasugused magusained lisatakse hiljem. Portveinid kangestatakse aga umbes poole käärimise pealt, protsess peatub ning allesjääv suhkur annab joogile magusa maitse. 26. Mida kujutab endast osade serride küpsemisel tekkiv pärmiloor ehk flor? Millist etanooli kontsentratsiooni see talub?
• Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel. • Veini gaseerimise meetodil. Kangestatud veinid jaotatakse: • portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid kangestatakse viinamarjaveini destillaadiga kas käärimisprotsessi vältel (portveinid ja madeirad) või pärast käärimisprotsessi lõppemist (šerrid ). Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nimetatakse neid kangestatud veine ka liköörideks. • Liköörveinid on alkohoolsed joogid, mille puhul mahlade suhkrusisaldusega ca 175 g/l
Põhjuseks asjaolu, et rohked maitseained lämmatavad veini enda maitse. See muidugi ei tähenda seda, et kvaliteetveinist ei võiks hõõgveini teha kui on soov, siis palun! Vahel tekib ka küsimus, et mis on hõõgvein ja mis glögi? Piir on hägune, aga siiski üldlevinud arusaam on, et hõõgvein on viinamarjaveinist ning glögi puuviljaveinist. Hõõgveini maitsestatakse (mitte ei kangestata) ning glögi kangestatakse alkoholiga (brändi, likööri või rummiga). Klassikaline hõõgvein on valmistatud punasest veinist, maitsestatud kardemoni, nelgi, kaneelikoore ja apelsiniga. Head sordid on Syrah või Cabernet Sauvignon nad loovad hõõgveini jaoks mõnusa pehme aluspõhja. Hõõgveini valmistamiseks peaks veini, mille sees on maitseained, kuumutama ning jätma siis seisma (tõmbama). Enne serveerimist peaks maitseained välja võtma, veini kuumutama ning pakkuma kas kuumakindlas klaasis või kruusis.