LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. BALLAAD Tundeküllane enamasti draagilise,müstilise süzee ja sünge häälestusega, jutustav luuletus POEEMon pikk jutustav värssteos. Ka muusikas kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem. VÄRSSROMAANVärsi vormis teos. EEPIKA TUNNUSED SÜzEE kirjandusteose sündmustik , mis jälgib tavaliselt aja sündmuste kulgu. TEGELASEDTeose idee kandja PEATEGELANETeose põhiidee kandja KÕRVALTEGELASEDTegelane kes esineb ainult episooditi KONFLIKT Kokkupõrge vastandlike tegelaste jõudude huvide ja eesmärkide põrkumine . MILJÖÖ on kirjandusteose kirjanduslik kuju
Ballaad on vormilt luuletus, sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. Ballaadi kodumaaks peetakse prantsusmaad. Ballaade on kirjutatud mitmetel teemadel, ajaloo episoodid, legendid, armastus (enamasti õnnetu armastus). Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse ballaadis dialooge ehk kahekõne.Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. Poeemid muutusid populaarseks romantismi ajal. Neid kirjutasid näiteks George Gordon Byron, Robert Burns, Eesti kirjanduses on poeeme kirjutanud Betti Alver ("Lugu valgest varesest") jne.
• vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne • kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja –laulud • Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus
Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Algselt olid nendeks oktett ja sekstett (8+6 värssi), hiljem lagunesid need katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3). 41. haiku- on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). 42. poeem- on pikk jutustav värssteos. Ka muusikas- kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem 43. ballaad-on aeglane muusikateos 44. valm- on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane- kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid.Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt
Kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Kirjutatakse kangelased, õnnetus armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntumad kirjanikud: Schiller, Burns, Puskin. Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista
Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse leevendamiseks. Saadi oma austatud jumalaga eriti lähedaseks ja peale surma võis loota paremat saatust. 3. Millised olid tähtsamad eeposed, millest jutustasid, keda peetakse autoriks? Tähtsaimad eeposed olid „Ilias“ ja „Odüsseia“, nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. "Ilias" on pühendatud sõjale ning on kangelaspoeem, see jutustab Trooja sõja kümnendal aastal juhtunud tülist Mükeene kuninga Agamemnoni ja ahhailaste kangelase Achilleuse vahel. "Odüsseia" aga kujutab rahulikku olukorda ja on täis muinasjutulisi sündmusi, on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakutest teel koju. 4. Millega on tuntuks saanud sireenid? Sireenid olid kreeka mütoloogias algselt kolm linnu keha ja naise peaga imeilusat, kuid ohtlikku kurja deemonit. Hilisemal ajal on
(jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. (10) värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused)
Teade Odysseuse saabumisest ja kosilaste hukust levis ruttu kogu Itakas. Tapetute sugulased astusid Odysseusega ja tema poolehoidjatega võitlusse. Athena abiga jäi võitjaks Odysseus. Athena lepitas ta peagi itaklastega ja nad tunnistasid ta jällegi oma kuningaks. Nii "Odüsseia" kui ka "Ilias" koosnevad 24 laulust. Neil on palju ühisjooni, kuid on ka olulisi erinevusi. "Ilias" kujutab hoopis vanemat ühiskonna olukorda kui "Odüsseia". "Ilias" on pühendatud sõjale ja on kangelaspoeem, "Odüsseia" aga kujutab rahulikku olukorda ja on täis muinasjutulisi sündmusi. Ta on hoopis värviküllasem ja mitmekesisem. "Ilias" ja "Odüsseia" on suurimad ilukirjandustooted ja väärtuslikumaid ajaloolisi mälestusmärke. Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid Varasel ajajärgul kreeklaste ühiskondlikus elus mängis suurt osa sõda. Noored kreeka riigid nõudsid tugevat kaitset naabrite kallaletungi vastu
Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. (10) värssdraama värsivormiline draama jne 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted:
heksameetris kirjutatud luuleteost Värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga, ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") Poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus, oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus, selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem Ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee Värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib
" Peksjad: "Ah teid on kaks? Kus see teine on? Me anname temale kah!" (Rahvaluule.) kalender tähtraamat. Eestikeelset kalendrit hakati välja andma 1720. aastatel. Kalendrid sisaldasid kalendaariumi ja lugemislisa, kus avaldati vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekste, teateid sõjasündmustest, tervisealaseid nõuandeid jm. Kalendrid olid 18.19. sajandil talurahva peamiseks lugemisvaraks. Näiteks: "Eesti-Ma Rahwa Kalender","Eesti-rahwa Kasuline Kalender". kalligraafia ilukiri. kangelaspoeem vt poeem. kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool selle tegelikku kasutuspiirkonda. Kantseliiti iseloomustavad nimisõnalisus, abstraktsete sõnade kasutamine, bürokraatlikud stambid, stampfraasid ja püsiepiteedid,
annaabi.ee 
