Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete. Erinevalt Homerosest ei kirjutanud nad enam niipalju muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest. Nende luuletused ei olnud nii pikad ja neid kanti ette seitsmekeelelise pilli e. lüüraga. Ajalookirjutamine Nagu kõik teised rahvad tundsid ka kreeklased oma ajaloo vastu huvi. Algselt olid nad huvitatud ainult kangelasajast, kuid hiljem hakkasid nad uurima ka hilisemast aja-lugu. Periklese ajal hakkas seda kirja panema mees nimega Herodotos. Tema raamat "Historia" on olnud suureks abiks ka tänapäeva ajaloolastele. Näitemängud Juba muistsetel aegadel esitasid kreeklased veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algselt toimusid need etendused looduses, hiljem aga teatrites. Sõna teater tuleb kreekakeelsest sõnast theatron mis tähendab vaatemängukohta. Ateenas asus teater akropoli jalamil
naturaalmajanduslike kogukondadena. 3.5. Mükeene kultuuri kagelaseepika: Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer Kuigi Mükeene kultuur doorlaste sissetungi tulemusena hävitati ning antud perioodist pärinevad kirjalikud allikad mingit informatsiooni ajaloosündmuste kohta pole talletanud, siis säilisid mälestused kuulsusrikkast kangelasajast lugulauludes ja kangelaslugudes, mida pärandati järgnevatele põlvedele edasi suuliselt traditsioonilises värsivormis. Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed: Kusagil arhailise perioodi (8. 6
/.../ Samas hakati Kreekas, nagu mujalgi Vahemere idaosas, XI sajandist üha enam kasutama rauda. Otsustavat mõju ühiskonna arengule raua kasutuselevõtul aga esialgu ei ilmnenud. /.../ Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral ümber paiknenud, oli Kreeka asustatud sama rahvaga kreeklaste ehk hellenite poolt. Veidi hilisemates eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. /.../ On põhjust arvata, et ,,tumedal ajajärgul" leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korraldatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D
karistada ka tegusid, mis sooritatakse salaja ehk väljaspool avalikkust. Aristotelese järgi oli majapidamine(mees naine orjad) sealt asusid harud väljaspoole, sellest kujunes küla, mille etteotsa seisis juhtiva majapidamise peremees e kuningas. Paljude külade kooperatsiooni tulemusena kujunes linnriik, kus eesotsas samuti kuningas, kuid edasise arengu tulemusena kujuneb monarhi, keskmine(kesklassi) riigikord ja sealt juba demokraatia. Miks nii arvati- põhjuseks see, et kõik lähtus kangelasajast, kus kõik kangelased olid kuningad, seega ainuvõimalik. Roomlased. Roomlaste aeg algas 7 kuningast, mis asendus vabariigiga. Roomlane Lucretius Carus 1 saj ekr esitas õpetuse/poeemi maailma seletusest kus: algselt elasid inimesed nagu loomad, ei tundnud tuld, elasid koopas, metalli ei tuntud, tööristad ainult kivid. Inimesi ühendas ainult veenus ehk armastus(sex) ja kaastunne. See oli algne e metsluse faas. Teises faasis hakati kasutama tuld, ehitama
Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded. Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see kontekst oli sümboosium ehk joomispidu. Kangelas eepika ja diadaktiline eepika(õpetuslik)- seonduvad kahe tõelise eepilise suurkuju Homeros kangelas eepika looja(Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja Kangelas eepika laulis muistsest kangelasajast , heksameetriline, nendest loodi hulgaliselt erinevaid poeeme, erinevatel aegadel ja me ei tea kui palju neid tehti .Koondusid eepilistesse tsüklitesse ehk seriaalidesse, nimetati kyklos, need võisid olla mitu järjest samal teemal. Trooja kyklos oli olulisem 8 eepost.võttis kogu trooja ümbrustiku kokku algusest lõpuni. ''Illias'' 2 eepos ja,,Odüsseia''eelviimane eepos need on ainukesed mis on meieni tervikuna jõudnud.
Otsustavat mõju ühiskonna arengule raua kasutuselevõtul esialgu ilmselt polnud. Kogu languse juures pole aga alust arvata, et kultuuriline järjepidevus Mükeene perioodiga oleks täielikult katkenud. Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral ümber paiknenud, oli Kreeka asustatud sama kreekakeelse elanikkona poolt. Veidi hilisematest eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. Võib arvata, et seda pärimust säilitasid eeskätt jõukamad perekonnad, kes tõenäoliselt lugesid end muistsete kangelaste otsesteks järeltulijateks. 10. sajandist peale osutab arheoloogiline leiumaterjal erinevustele ülikuperede ja lihtinimeste matusekommetes. Nii on 10. sajandi Euboia saarelt Lefkandi asulast leitud suurejooneline ülikumatus (mees koos naise ja hobustega) suures piklikus hoones, mis võibolla rajati nimelt matusepaigaks. Euboia saar oli Ateena ümbruse ja
annaabi.ee 
