Dmitri jutust selgus, et 11.sajandi esimesteks asukateks olid Iisaku kandis vadjalased. Dmitri teadis rääkida ka, et poluvernikud olid Iisaku kihelkonnas elanud vadja-vene rahvarühm, kes olid omaks võtnud luteri usu, ent käitusid vene tavade kohaselt. Kanti vene rõivaid ja käidi kabelites. Nad rääkisid vene-eesti segakeelt, kuid tänaseks on nad eestistunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli tavapärasest teistsugune ning täis põnevaid teadmisi. Saime proovida ka kanepikiududest tehtud kanepi piima ja kanepi kama, mis oli väga omapärase maitsega, kuid väga hea. Nüüdseks olen palju targem oma kodukoha pärandkultuuri kohta ja ma poleks arvanudki, et Iisaku on nii populaarne.
kaasaja leiutis: selle iidse päritolu kohta usaldusväärseid andmeid ei ole. ...KANEPI AJALUGU Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel. Läbi ajaloo on kanepit kasutatud praktilistel ja mõistlikel eesmärkidel. Kuni sünteetiliste materjalide tulekuni tiris karvane tätoveeritud meremehekäsi ainult kanepikiududest punutud köit: ilma kanepita oleks Ameerika ehk siiani avastamata. Lisaks köitele toodeti kanepikiududest ka riiet ja paberit. Kanepiseemnetest omakorda pressiti õli, mida kasutab ka tänapäevane keemia- ja kosmeetikatööstus. Aegade algusest on kanepil olnud koht ka meditsiinis: meie ajaarvamise alguses kasutas hiina meditsiin kanepit valuvaigistina, samuti lihastõmbluse, unehäirete, krampide ja iivelduse vastu. Mis
Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid kanepikiududest pärineb viikingiajast. Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus. Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt üheksa tsentnerini (tavaliselt siiski 25 ts) ning kiusaak oli kuni 29 ts/ha . Kasutatud materjalid http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484
Viimasel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgustust. Kui kanepit kasvatatakse suures koguses, st narkootikumide tootmiseks, siis pügatakse taimed ära, et neid poleks lennukilt vaadates võimalik ära tunda. USAs, Hollandis ja Inglismaal on rajatud ka suuri siseistandusi. Varem kasvatati kanepit paljudes lääneriikides seaduslikult, peamiselt kanepikiududest köie valmistamiseks. Taimevarrest on võimalik toota taglase valmistamiseks vajalikku kiudu ning seemnetest saab loomasööta. 1990.aastatel on kanepikiudu hakatud kasutama näiteks jalanõude ja kottide valmistamiseks, kanepiõisi aga kasutatakse ka õlle valmistamisel. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: · Marihuaanat · Hasisit(kutsutakse ka hasiks) · Kanepiekstrakti ÜRO 1960 aasta konventsiooni järgi on kanepit lubatud kasvatada ainult väga range kontrolli all
Sertifitseerimisasutused ja kauba kvaliteedi kontrollijad on kanepivilla (sks. k. Thermo-Hanf) korduvalt luubi alla võtnud ja seda kriitiliselt hinnanud. Uuringute käigus on pööratud erilist tähelepanu kanepivilla taastuvatest toorainetest toodetud väga kvaliteetse soojustusmaterjali ökoloogilistele kvaliteedi-omadustele, tulemuseks on tootele antud kõrgeimad hinded ja kvaliteedimärgid. Kirjeldus: ehitusjärelevalve poolt tunnustatud soojustusmaterjal; kanepikiududest valmistatud soojustusmaterjal mattidena või rullis; toodetud kuivatusmeetodil; ehitusbioloogia- ja ökoloogiaalased sertifikaadid. Omadused: · parim soojusisolatsioon tänu väiksele soojusjuhtivusele; · parim kaitse suvekuumuse eest tänu suurele soojusmahtuvusele; · head heli-isolatsiooniomadused; · lihtne töödelda kanepivillanoa või tavaliste elektriliste lõikeinstrumentidega (sobib 6
arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasutati ka palju linast kangast ja kanepikiududest tehtud materjali. Villast kangast oli olemas erinevate omadustega : krobelised, pleegitatud, värvitud, siidjad, tihedad ja väheke sametised. Kõrge väärtusega kangas oli inglise majanduse selgrooks kuna seda imporditi üle kogu euroopa. Rõivaid hakati üha enam tegema punastest, rohelistest, kuldsetest ja siniseteist kangastest. Hakati aina rohkem kasutama lille õie motiive, mida varsti hakati kokku sobitama ka granaatõuna ja artisokki motiividega. Selline disain sai nimeks Ottoman