korraldatud erialast väljaõpet nii siseriiklikult kui ka kaasates väliseksperte. Narkokuritegevuse kasv statistikas näitab peamiselt kaht aspekti. Esiteks narkosõltlaste ja vahendajate ning tootjate arvu, kuid eelkõige just politsei jälitustöö kvaliteeti, kuna narkokuritegevus on oma iseloomult latentne. Olukord Eesti narkoturul on sarnane lähinaabritega, muret tekitab heroiini ning sünteetiliste narkootikumide tarbimine. Uue trendina on alates 2001. aastast kanepikasvatus, mille vastu võitlemine on politsei teravdatud tähelepanu all. Samuti on Eesti märkimisväärne sünteetiliste narkootikumide tootjamaa. Võitlus illegaalsete narkolaborite vastu on jätkuvalt Keskkriminaalpolitsei üks peamisi töösuundi. Narkomaania probleemidega tegelemine ei ole üksnes kriminaalpolitsei, vaid ka korrakaitsepolitsei probleem. Nimelt moodustavad narkosõltlased väga suure osa isikuist, kes panevad toime varavastaseid kuritegusid ning avaliku korra rikkumisi. Tõhus
20% Rootsis), peetakse põhjapõdrakasvatust senini saami kultuuri üldtunnustatud traditsiooniliseks aluspõhjaks. Põhjapõdrakasvatuse säilimine, mis tagab suurele osale saamidest majandusliku toimetuleku, on saami kultuuri ja keele säilimise ja elujõu oluline eeldus. Põllumajandusega tegelevatel saamidel olid peamisteks tegevusaladeks vähene karjakasvatus (mõned lehmad, lambad-kitsed ja väike kari põhjapõtrasid) ja maaharimine (heinategu, kartuli-, naeri-, odra- ja kanepikasvatus). Saamid on üks väheseid põhjarahvaid, kellel üldse on võimalik põllumajandusega tegeleda tänu soodsatele loodustingimustele, eriti tänu pikale valgusküllasele suveperioodile, mis võimaldab piisavat taimekasvu. Põllumajanduse ja karjakasvatuse moderniseerimine saami aladel algas 1930. aastatel. Sõja-aastatel kaotasid saamid peaaegu kogu veisekarja. Sõja järel suurenes veisekarjakasvatus seoses uusasustuse levimisega. Moderniseerimine hoogustus 1950. aastatel
annaabi.ee 
