kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha. Tuumade liitumine (karüogaamia) toimub noores eoskotis. Diploidne sügoot läbib seejärel koheselt meioosi, mille tulemuseks on neli diploidset tuuma. Viimaste mitootilise jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed
sümbioosi tegelikele osapooltele. Ka puude ektomükoriisa ei ole kaitstud tüssajate eest. Tüssajate näited: 1.Seenlillelised (Monotropoideae) -mittefotosünteesivad nn mükotroofsed liigid. 2. Orhideede (Orchidaceae) hulgas palju mükotroofe. Orhidoidne mükoriisa; Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Osa seeni on saprotroofid, osa parasiidid. Nii seened kui orhideed kasutavad fotosünteesivatelt mükoriissetelt taimedelt saadavat orgaanilist süsinikku. Seened: kandseened. Taimed: käpalised (Orchidaceae). Erikoidne mükoriisa. Juurte ümber mullas ulatuslik mütseel, juure tippudel mantlit pole, puudub Hartigi võrgustik. Hüüfid sisenevad ka juurerakkudesse.
Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Endomükoriisa: Orhidoidne mükoriisa - Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Nii seened kui orhideed kasutavad fotosünteesivatelt mükoriissetelt taimedelt saadavat orgaanilistsüsinikku. Kandseened. Käpalised. Erikoidne mükoriisa - Juurte ümber mullas ulatuslik mütseel, juure tippudel mantlit pole, puudub Hartigi võrgustik. Hüüfid sisenevad ka juurerakkudesse. Kottseened. Kanarbikulaadsed. Arbuskulaarse mükoriisaga sarnane - seenehüüfid kasvavad rakkude sees, kuid ei levi rakust rakku. Kasu kooselust:
urbades, emasõied ühe kaupa istuvalt või 23(5)-kaupa püstisel lehekaenlas oleval viljaraol. · Vili on üheseemneline tõru, mida osaliselt ümbritseb erineva suuruse, kuju ja välispinnaga (siledast-krobelisest kuni karvase ja ogaliseni) kuupula e. lüdi · Tammeliikidel on hästiarenenud juurestik, tavaliselt tugeva sammasjuurega, arenenud on mükotroofne toitumine, sümbioosis kandseentega. · Heade tugevusomadustega, kõvast, elastsest, raskest, vastupidavast ja hästi töödeldavast ilusa toimega kulumiskindlast puidust valmistatakse sise- ja välismööblit, parkettpõrandaid, vaate ning valmistatakse msg. tarbe- ja kunstiesemeid. Puitu kasut. rohkesti laeva- silla- ja vesiehituses. · Parkaineid sisaldavast tüvekoorest (sisaldab kuni 10% parkaineid) toodetakse parkaineekstrakti, mida kasut. nahatööstuses ja meditsiinis.
Emasõitel ulatub kuupulaga varjatud sigimikust välja ainult emakasuue. Vili (tõru) on kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suured idulehed. Tõru on osaliselt kuni täielikult kaetud kuupulaga ja väga varieeruva suuruse ning kujuga. Suvehaljastel liikidel toimub õitsemine koos lehtimisega, igihaljastel liikidel hiljem (tavaliselt juunis). Tammeliikidel on hästiarenenud juurestik, tavaliselt tugeva sammasjuurega, arenenud on mükotroofne toitumine, sümbioosis kandseentega. Annavad kännuvõsu. Tammeliikide puit on väga väärtuslik, iseloomulikud on nn. laiad säsikiired. Lülipuit tumepunakas, ristlõikes näha kontsentrilised augukeste read (rõngassooneline puit). Tammeliike arvatakse olema erinevate autorite arvates 250 kuni 800-ni. Nii suur varieeruvus liikide arvus tuleneb arvatavasti sellest, et paljude tammeliikide areaalid kattuvad ja seetõttu on võimalik rohkete hübriidide teke. Ilmselt on tammeliike ca 500, kasvades kogu