Keskaja muusika
Tähtsamad pillid
Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka
ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate
pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise
kõlakastiga fiidel ja ümarapõhjalise, pooliku pirni kujulise kõlakastiga rebekk.
Näppepillidest on kõige iseloomulikum harf, samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu
lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja
ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani
kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve,
millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte
(gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde
kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad.
annaabi.ee 
