Kandideerimisõigus mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud.

ÜHISKONNA KONSPEKT

Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. • Kohalikud – Eesti/EL kodanik, 18+, püsiv elukoht, mille aadress on eesti rahvastikuregistris, välismaalane (vähemalt 5a elanud eestis) • Europarlament – tulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel, 18+, 6 liiget valitakse, EV kodanik/Eesti kodanondsuseta EL kodanik

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas (st ta on kantud linna või valla elanike registrisse) . Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

Valimised

Kandideerimisõigus on vaid võimuparteil 2.Ühele kohale mitu kandidaati 2.Ühele kohale üks kandidaat 3.Valimisi kontrollivad sõltumatud vaatlejad 3.Valimistele ei lubata välisvaatlejaid 4.Valimistulemused on avalikud ja tõesed 4.Valimistulemused võltsitud, tegelikud andmed 5.Valimiste eesmärk rahva huvide arvestamine võltsitud

Poliitilised ideoloogiad, peamised heaolu režiimid, vabad valimised, Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis

Kandideerimisõigus – on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kandideerimisõigust pole: teovõimetul isikul, kaadrikaitseväelane ja süüdi mõistetud kuriteos ja vanglakaristust kandev isik.

Riigivõimu tasandid

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht (ta on kantud linna või valla elanike registrisse) on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Kohaliku omavalitsuse õigus

Kandideerimisõigus – kõigil 18-aastastel Eesti Vabariigi ja EL kodanikel, kes seisuga valimisaasta 1. august elavad antud omavalitsuse territooriumil püsivalt.

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel.

2.4 ja 2.5 Ühiskonna töö kokkuvõte

Kandideerimisõigus – kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu , parlamendiliikme või presidendi ametikohale.

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Kandideerimisõigus – kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale

Mõisted

Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.

Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused

Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane.

Euroopa Liit ja seonduvad mõisted

Kandideerimisõigus on kodanikul alates 21. eluaastast.

Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus.

Kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida.

Demokraatia ja valimiste kontrolltöö

Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel.

Ühiskonna valitsemine

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

määramiseks on praktikas kasutatud järgmisi standardeid: • Lex superior derogat legi inferiori: hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti