rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi. Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. Reeglid: Valimised on üldised, ühetaolised( kandideerijatele tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks), vabad( hääletajat ei thi valimissedeli täitmisel mõjutada), regulaarsed(iga kindlaksmääratud aja tagant) Etapid: ettevalmistus, valimiskampaania, valimised, tulemuste kindlakstegemine.
Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele. Lihtkvoodiga jagamata mandaadid jaotatakse valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel, kes ületavad valimiskünnise, st kogusid vähemalt 5% kõigist kehtivatest häältest. Parlamendi ülesanded: (põhiseaduses §65) Riigikogu valimised jagunevad: * Korralised (§60/3) *Erakorralised (§60/4) 4 puhul (kuulutab välja EV president) -kui RK ei suuda kinnitada ametisse peaministrit
raamatuid ja muud sellist mida nad enam ei vaja. Toit ja jook 21-25 Toidu koguste planeerimine ja arvestamine vastavalt laste arvule Airi puuduvad nädal Personal 13-19 Personali arvu planeerimine, kuulutuse koostamine tööbüroole ja Liis Kuulutus, ametikohale nädal Pärnu Postimehele. Intervjuude läbiviimine kandidaatidega kandideerijatele nõuete väljaselgitamine(ametijuhend) Noored (lapsed) 21-25 Kuulutuse koostamine, et teavitada noori abikeskuse avamisest Liis Kuulutus nädal intervjuu abikeskuse juhi ja Pärnu Postimehe ajakirjaniku vahel, et selgitada abikeskuse vajalikkusest ning selgitada mõistet
keelatud igasugune valimispropaganda ja nõustamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil või ka kodanikul endal. Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3
elua, kohaliku volikokku kandideerida 18. elua., presidendiks al 40. elua. Valimisõigusest jäävad ilma kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud isikud. Enamikus Euroopa riikides ei kehti kohalikel valimistel kodakondsuse nõue. 2. Valimised on vabad. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil ja kodanikul. Hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. 3. Oluline on tagada kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Avalik-õiguslikus meedias saavad parteid tasuta võrdse eetriaja. Riigilt kandideerinud parteidel ja üksikkandidaatidel nõutaks kampaania finantsaruannet. Valimise ühetaolisus tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed ning igal valijal on ainult 1 hääl. Valimiste etapid: 1. Valimiste ettevalmistus. Perioodi sisuks on eesseisvate valimiste õigusliku aluse täpsustamine. 2. Valimiskampaania. Toimunud parteide
Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis. Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info ja arvamuste levitamiseks, sealhulgas üldise tuntuse saavutamiseks olulistele ametikohtadele kandideerijatele 2) võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt privilegitud juurdepääsule meediale, mida nad võivad üldreeglina käsitleda kui oma seaduslikku õigust. (McQuail, 2000) Foucault (1976): "Võimu tolereeritakse ainult tingimusel, et ta maskeerib olulise osa endast. Tema edu on proportsionaalne tema võimega peita oma toimemehhanismi." Poliitiline võim, on valitsuse käes ja seda teostatakse institutsioonide abil - politsei, sõjavägi, administratsioon.
· TTÜ - saada uusi üliõpilasi, omada ülevaadet eraldatavatest õppekohtadest · Kandideerijad saada võimalus TTÜ-s õppimiseks Eeltingimused: Õppeosakonna töötaja on tuvastatud. Järeltingimused: Uus vastuvõtukonkurss on tekitatud ja seostatud konkursil jagatavate RE ja TREV õppekohtadega. Kasutusjuhu esinemise sagedus: Harv ja regulaarne (iga-aastane) Lahtised probleemid: · Millist infot algatatud vastuvõtukonkursside kohta kandideerijatele näidata? · Kas mingid andmed tulevase konkursi kohta ei peaks olema saadaval enne täpset RE ja TREV õppekohtade arvu määramist? · Kas tühistamise alternatiiv (3a) on ikka lubatud? Millistel juhtudel? Põhistsenaarium: 1. Õppeosakonna töötaja avaldab soovi uue konkursi algatamiseks 2. Süsteem kuvab õppekavad, millele pole veel konkursse algatatud ja need millel on käigusolevad konkursid (sinna ei saa uut konkursi tekitada). 3
Võimaluse korral tuleks kasutada professionaalseid personaliotsingu firmasid. Kui projekti eelarve või ajakava seda ei luba, tuleb projektijuhil leida kandidaadid soovituste ja/või meedia kaudu. Siinjuures on oluline, et igale ametikohale tekiks konkurents vähemalt kolmest kandidaadist. Kandidaadi vastavust lähteülesande tingimustele hinnatakse Curriculum Vitae ehk eluloo kirjelduse kaudu. Hea Curriculum Vitae tagab nii projektijuhile enesele kui ka tema meeskonda kandideerijatele võimaluse olla valitud ka juhul, kui teda eelnevalt ei tunta. CV peab kajastama nelja liiki teavet: Isikuandmed nimi, perekonnaseis, sugu, vanus ja kontaktandmed Haridustee lõpetatud õppeasutuses omandatud eriala ja/või kraad. Eesti tingimustes on soovitav esile tuua ka täiendkoolitus, mida rahvusvahelised CV formaadid sageli ei nõua. Oskused erialased oskused, keelteoskus, erinevate arvutiprogrammide kasutamise oskus jne.
Võimaluse korral tuleks kasutada professionaalseid personaliotsingu firmasid. Kui projekti eelarve või ajakava seda ei luba, tuleb projektijuhil leida kandidaadid soovituste ja/või meedia kaudu. Siinjuures on oluline, et igale ametikohale tekiks konkurents vähemalt kolmest kandidaadist. Kandidaadi vastavust lähteülesande tingimustele hinnatakse Curriculum Vitae ehk eluloo kirjelduse kaudu. Hea Curriculum Vitae tagab nii projektijuhile enesele kui ka tema meeskonda kandideerijatele võimaluse olla valitud ka juhul, kui teda eelnevalt ei tunta. CV peab kajastama nelja liiki teavet: Isikuandmed – nimi, perekonnaseis, sugu, vanus ja kontaktandmed Haridustee – lõpetatud õppeasutuses omandatud eriala ja/või kraad. Eesti tingimustes on soovitav esile tuua ka täiendkoolitus, mida rahvusvahelised CV formaadid sageli ei nõua. Oskused – erialased oskused, keelteoskus, erinevate arvutiprogrammide kasutamise oskus jne.
Soodustransport Tallinnast töökohta ja tagasi Odavat toitlustamist Töö iseloom Asukoht: Harjumaa Tööle asumise aeg: Kohe Töö tüüp: täistööaeg, palgatöötaja Kuulutus aegub: 30. oktoober 2009 Palk alates (bruto): 8000 EEK kuus Kontakt Kontaktisik: Sirje Lehtmaa, Lailo Halilova, Liis Peet Kontakttelefon: 456 123 654 Meiliaadress: [email protected] KÕIKIDELE KANDIDEERIJATELE PERSONAALNE TAGASISIDE PERSONALI ANKEET TÖÖLE SOOVIJALE Eesnimi Perekonnanimi Perekonnaseis Lapsed KONTAKTANDMED Alaline elukoht Ajutine elukoht E- mail Kontakttelefon tööl Mobiiltelefon Kodune telefon SOOVITAV TÖÖKOHT Töö valdkond Ametikoht Töö sisu Soovitav palk PRAEGUNE VÕI VIIMANE TÖÖKOHT Ettevõte/organisatsioon
inimesele teatatakse. Nendest kokkulepetest tuleb ka kinni pidada, sest paljuski selliste pisiasjade baasil kujuneb reputatsioon tööandjana tööjõuturul. See omakorda mõjutab seda, kas tulevikus ollakse huvitatud ettevõttes töötamisest. Lõpliku valiku tegemine on lihtne, kui mõni kandidaatidest oli selgelt teistes üle. Keeruline on olukord siis, kui on valida mitme sobiva inimese vahel. Sellisel juhul võib lõppotsuse tegemisse kaasata ka teisi meeskonna liikmeid ning anda kandideerijatele mõned lisaülesanded, mis võimaldavad neid täpsemalt võrrelda. 6 6. Personali hindamine ja arendus-koolitus 6.1 Hindamine Personali hindamine võimaldab juhil või tööandjal anda töötajatele objektiivsemat tagasisidet nende käitumise, töötulemuste ja -soorituse kohta. See aitab töötajate tegevust paremini koordineerida, neid tööalaselt arendada, tõhusamalt rakendada ning õiglasemalt tasustada.
Kandidaadi tausta kontrollimiseks uuri tausta, kuid selle tegemiseks tuleb saada kandidaadilt eelnev kirjalik luba. Tööotsija ebavõrdseks kohtlemiseks loetakse, kui oled valiku tegemisel lähtunud tööotsija soost, vanusest, rassist, usulisest või parteilisest kuuluvusest. Pärast valiku tegemist võta esmalt ühendust väljavalitud kandidaadiga, lepi temaga kokku uus kohtumine töölepingu sõlmimiseks ning tööle asumise kuupäeva kinnitamiseks. Teistele kandideerijatele on soovitatav viisakalt teatada, et nad ei osutunud valituks. Töölepingu sõlmimine, töötasustamine, töö- ja puhkeaeg, puhkused ja töösuhte lõpetamine - seda töösuhete valdkonnas peamist infot peab teadma iga ettevõtja. Ettevõtte tegevuse alustamisest tuleb teavitada Tööinspektsiooni, mis valvab töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, ning võtta töötajad arvele Eesti Haigekassas. 13
kujundamiseks. Riigi kompetentsi kuulub määramine, kuidas kandidaadid ja poliitilised ühenduse võivad oma valimiskampaaniat korraldada ja rahastada. Oluline on, et riigi poolt seatud regulatsioon võimaldaks kandideerijatel levitada ja tutvustada oma vaateid. Põhiseaduse §-s 45 lg 1 nimetatud õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või mõnel muul viisil, kehtib ka poliitilistele kandideerijatele. Kuna poliitilise välireklaami piiramine nimetatud õigust piirab, on piirangu puhul tegemist põhiseaduse riivega. Poliitilise välireklaami keelu mõõdukuse hindamisel lähtus Riigikohus mõnevõrra teistsugustest eesmärkidest kui õiguskantsler, väitmata, et õiguskantsleri poolt nimetatud eesmärgid oleksid valed. Kui õiguskantsler tuletas keelu eesmärgid seaduse seletuskirjast, siis Riigikohus võttis aluseks oma varasema praktika, öeldes et keelu eesmärk on eelkõige
isikutele) e-hääletamine? 19 A B C 1. 6100 5000 900 2 3050 2500 450 3 /6 /4 d´Hondt – valimisringkonnas kehtestatakse kvoot. See süsteem eelistab neid erakondi kohtade arvu puhul, kes on saanud rohkem hääli (ta võimendab tulemust) Kas modifitseeritud D’Hondti jagamine on kooskõlas ühetaolisusega? 10 – 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 Ringkondade erinev suurus mõjutab passiivset ühetaolisust, kandideerijatele peaks andma ka võimalikult võrdse arvu (võimalikke) valijaid. d. otsesus e. salajasus – kohustus jätta hääletustulemus enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis. Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus? f. valimiste toimumise regulaarsus g. valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 – Riigikogu peab olema rahva poliitiliste
lg 2) Teiseks on sätestatud vanuseline tsensus (§ 60 lg 2, § 57 lg 1 Kolmandaks valimistsensuseks on põhiseaduses sätestatud teovõimelisus (§ 57 lg 2) Neljandaks võib põhiseaduse kohasel piirata hääletamist nendel isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohas (§ 58) Viiendaks nägi põhiseaduse rakendamise seaduse § 6 Riigikogusse või kohalikku omavalitsuse volikogusse kandideerijatele kuni 31.detsembrini 2000 ette süümevande andmise. /süümevanne puudutab kirjalikku kinnitust et ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite, vastuluure teenistuses jms. ) Süümevande andmise kohustust alates 2001 põhiseaduse tasemel enam ei ole. Põhiseaduse § 124 lg 3 kohaselt võib piirata kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute põhiõiguslikke õigusi, kui selleks on olemas teenistuse erilaadist tulenevad huvid
annaabi.ee 
