ja põllumajanduspoliitika. 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel.1980-ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest Euroopa Liidu laienemised EL koosnes algselt kuuest riigist: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Alates 1973. aastast ühinesid enamik muudest Lääne-Euroopa riikidest. Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale.
Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal. Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia ,,Euroopa 2020. aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on
Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal. 5 Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia ,,Euroopa 2020. aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning
liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia liidumaa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid detsembris 1997. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. Horvaatia liitus 1. juulil 2013. Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia „Euroopa 2020. aastal”. Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et
(Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal. Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia ,,Euroopa 2020. aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on
4.detsember Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1998 Washingtonis kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid alla USA-Balti 16. jaanuar partnerlushartale. Eesti president L. Meri tegi Londonis visiidi kuninganna Elizabeth Il-le ja 26. veebruar peaminister Tony Blairile. 18. märts Riigikogu otsustas kaotada Eestis surmanuhtluse. 30. märts Brüsselis algasid läbirääkimised Euroopa Liidu kandidaatriikidega, sh Eestiga. Lääne ultralühilainele ülemineku tõttu muutusid Nõukogude-aegsed raadioaparaadid 1. juuli kasutamiskõlbmatuks. Eesti Panga kinnitusega jõustus Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga ühinemine. Eesti panganduse tipus on sealtpeale kaks suurt panka – 13. juuli Hansapank ja Ühispank, mõlemad küll Rootsi suurpankade kontrolli all. Aastail
annaabi.ee 
