Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kandidaadikraadi" - 5 õppematerjali

Johannes Aavik
4
doc

Johannes Aavik

soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel `ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub. 1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses, rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool 27. mail 1920 tema kandidaadikraadi ümber filosoofia magistri teaduslikuks kraadiks. Aavik määratakse alates 15. sept. 1910 Jalta Aleksandri gümnaasiumi prantsuse keele õpetajaks. Lugedes Krimmi kaunis looduses prantsuse ja soome ilukirjanduse meistriteoseid, tärkab Aavikul eesti keele uuendamise idee. Tema unistuseks on arendada eesti keel niisama sõnavararikkaks, nagu seda olid teised kultuurkeeled.

Kirjandus → Kirjandus
35 allalaadimist
-Õpetaja Marju Lauristin
10
docx

” Õpetaja Marju Lauristin“

Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend. Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel. 1976. aastal sai ta Moskva Ülikoolist kandidaadikraadi. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Oli Eesti Kongressi liige. Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto" vilistlane. Marju Lauristin oli 21. oktoobrist 1992 kuni 20. septembrini 1994 Mart Laari valitsuse sotsiaalminister. 3 Marju Lauristin enda kohta "Punane ja sinine" sisaldab Lauristini kirjutamata elu- ja kujunemislugu, mis on intervjuudena lindistatud ja siis maha kirjutatud. Raamatu teises pooles on valik ajakirjanduses ilmunud artikleid.

Pedagoogika → Kasvatusteadus
9 allalaadimist
Spordi ajalugu aastaarvud
7
doc

Spordi ajalugu aastaarvud

Tervishoiuministeeriumi Kehakultuuri ja Spordi Valitsuseks, tervishoiuministri asetäitjaks kehakultuuri ja spordi alal kinnitati Juhan Mandre. Asutati Eesti Spordiliit Austraalias (E.S.A.). 1954 Taastati Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee, esimeheks kinnitati Juhan Mandre. Tegevust Eestis alustas ÜVSÜ "Lokomotiiv" Eesti Raudtee Nõukogu. Asutati Eesti Spordiliit USA-s. Esimese eestlasena kaitses kehakultuurialal kandidaadikraadi Erich Mõtlik. Toimusid esimesed Eesti Mängud Austraalias 1955 Kehakultuuri ja Spordikomitee kinnitas spordierialasektsioonide põhimääruse, mis võimaldas ühiskondlikel aktivistidel ning erialaspetsialistidel hakata mingil määral suunama spordialade arengut ning pani aluse spordiföderatsioonide tekkimiseks tulevikus. Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Boris Tolbast. Taas alustati Eesti parima sportlase valimist

Sport → Sport
16 allalaadimist
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Ent Naimdzon pidas tüdrukut enda omaks, tahtis, et too võtaks vastu tuleviku, mille tema isa on talle määranud: abielluda võimalikult kiiresti tema pojaga, töötada seejärel mõne aasta koolidirektorina kodukohas (et harjuda mehevanematega), ning alles seejärel mõelda edasiõppimisele. Latofa ütleb Naimdzonile tõde näkku, ent isa mõju all olevana ei saa Naimdzon sellest algul aru. Selle asemel arvustab ta dotsent Abilovit, keda Latofa armastavat vaid kandidaadikraadi pärast. Teose lõpus laseb muutunud Naimdzon Latofast lahti. Fazila teine laps, Kambordzan, pidi abielluma Otuzi tütrega. Kambordzan osakonnajuhatajast karjerist, kes oli sündinud vastu Fazila tahtmist, talle pealesunnitud suhtest parteitegelase Buribajeviga, kes oli ta pärast hüljanud (Latofa oli tema armastatu, sõjakangelase ja sõjas hukkunud Dzabbari tütar), pidi abielluma Otakuzi tütre Alijaga. Ent ta

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
Tööde vormistamise juhend
52
doc

Tööde vormistamise juhend

kasvatusteaduste erialal kehtestatud nõuetele. Doktoritöö eelnev hindamine Doktorikraadi taotleja esitab TPÜ Kasvatusteaduste doktorikooli juhataja nimele avalduse koos doktoritöö käsikirjaga selle eelretsenseerimiseks. Hiljemalt kahe nädala jooksul peale doktoritöö käsikirja esitamist leiab doktorikooli juhataja väitekirjale vähemalt ühe eelretsensendi. Väitekirja eelretsensent peab omama doktori- või kandidaadikraadi. Soovitav on määrata väitekirjale kaks eelretsensenti, kellest vähemalt üks on väljastpoolt TPÜ-d. Eelretsensendiks ei saa olla kraaditaotleja väitekirja juhendaja/ konsultant. Enne eelretsensentide valikut antakse kraaditaotlejale võimalus avaldada oma arvamust võimalike kandidaatide kohta Väitekirja käsikirja eelretsenseerimiseks on aega kuni neli nädalat. Doktoritöö eelkaitsmine korraldatakse Kasvatusteaduste doktorikooli poolt koostöös

Kirjandus → Tööde vormistamine
422 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun