Muutes signaali sinusoidist nelinurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada. Antud graafikult saame isegi tõusu- ja langusaja (rise/fall time) välja lugeda, mil horisontaalne signaal hääbub geoneetriliselt väheneva kiirusega 0-ni (või selle lähedale). 5 Informatsiooni lisamine kandevsignaali AM SUPPLY + toitepinget tõstes suureneb vastuvõetava signaali amplituud. SUPPLY - toitepinget tõstes vastuvõetava signaali amplituud väheneb. FM SUPPLY + toitepinget tõstes vastuvõetava signaali amplituud ja sagedus suurenevad. SUPPLY - toitepinget tõstes vastuvõetava signaali amplituud ja sagedus vähenevad. Kokkuvõte Labor sai läbi viidud suuremate probleemideta. Saime teada nii mõndagi raadio ehitusest ning signaalitüüpidest.
Nende viga sagedussignaali muundamisel digitaalkoodiks on tühiselt väike (0,001% suurusjärgus). Sedasama mõõdetud suuruse muundamist sagedussignaaliks võib vaadelda kui ajalise integreerimise protsessi, mille jooksul võimalikud mürad filtreeritakse välja. Faasimanipulatsioon ehk digitaalne faasimodulatsioon ehk diskreet-faasimodulatsioon (ing. k phase-shift keying, lühend PSK) on numbrilise modulatsiooni liik, mille puhul andmete edastamisel jääb kandevsignaali sagedus ja amplituud muutumatuks, kuid tema faas muutub vastavalt edastavale informatsioonile. Analoogsignaali puhul on hetksageduse ja baassageduse vahe proportsionaalne sisendsignaali väärtusega. Digitaalse info edastamiseks saab kasutada meetodit, kus kandevõnkumise sagedust muudetakse teatud sageduste vahel, vastavalt signaali väärtusele. Binaarse signaali puhul oleks kasutusel kaks erinevat sagedust, kus üks tähistab bitti 0 ja teine bitti 1. See meetod on
ühes faasis. Peegeldusketas 4 suunab kiirguse reflektori pinnale. Liini otsas on sobituslüli 5 (veerandlaine "pott")Suurim võimendus kui F/D =0.4-0.6 cm laineala reflektori ava D ulatub mõnekümne lainepikkuseseni, mis tagab väga terava suunitluse. D=30juures suunitluse diagrammi laius on 2 3 kraadi 36. Selgitada amplituudmodulatsiooni olemust. Amplituudmodulatsioon (AM): signaali s(t) amplituud A sõltub moduleerivast signaalist. 150 kHz 30 MHz. Moduleeriva sagedusega muudetakse kandevsignaali amplituudi. Kitsas sagedusriba, lihtne teostada. Puudused: suur sign. Võimsuse kõikumine modulatsiooni käigus, on häiretundlikud kuna tööstuslikud ja automaatsed raadiolained tekitavad parasiitset amplituatsiooni. Info ülekande kasutegur on madal kuna külgribades on vähe signaali võimsust. 37. Selgitada nurkmodulatsiooni liike: sagedusmodulatsioon ja faasmodulatsioon. Faasmodulatsioon Sagedusmodulatsioon
· türistoride avamine. Joonisel 3.1, a on toodud tüüritava alaldi (joonis 1.2) juhtahela üldistatud plokkskeem. See ahel reguleerib türistoride tüürimpulsside faasinihet (ajalist viidet) türistoride avamisel. Türistorid sulguvad automaatselt võrgupingete toimel ehk loomuliku kommutatsiooni tulemusel. Faasi nihutav juhtahel D võrdleb seadesignaali u* perioodilise kandevsignaaliga uc, mis saadakse võrgupingega Us sünkroniseeritud kandevsignaali generaatorist G. Iga kord, kui signaalide võrdluse tulemus on positiivne esimese poolperioodi algul, formeerib kandevsignaali juhtahel juhtimpulsid ja saadab need võimendisse A. Jõu-ja juhtahelate galvaaniliseks eraldamiseks ühendatakse juhtahela ja türistori juhtelektroodi vahele galvaanilise eralduse ahel Us G VS uc
2) Seadmes: Vooluga Mõnikord tehakse. Pingega Mugavam. Enamasti pingega! Voolusüsteemi näide: ,,1" 20mA, ,,0" 4mA. Kui vool puudub, siis on sidekaabel puruks läinud. Kui pingega, siis vahelduvpinge, alalispinge. Vahelduvpinge puhul 0 ja 1 esitajaks võib olla: Amplituud; Sagedus; Algfaas; Kandevsignaali moduleerimine 139 Alalispinge puhul: Positiivne toitepinge Negatiivne toitepinge Nivoode valik: näiteks, TTL-nivood (+0,4V, +2,4V) kõlbavad väikeste häirete puhul. 2V tagab teatud häirekindluse
t T Us t Joonis 6.8. Ühefaasilise siinuspinge genereerimine pulsilaiusmodulatsiooniga [6] Pulsilaiusmodulatsiooni kasutatakse kolmefaasilise vahelduvpinge tekitamiseks. Selle tarvis on ühe siinusseade signaali asemel kasutatud kolm. Mida kõrgem on kandevsignaali (kolmnukrsignaali) sagedus, seda rohkem sarnaneb väljundis siinuspinge ideaalsele sinosoidile. Seadesignaali (siinussignaali) sageduse reguleerimisega reguleeritakse väljundpinge sagedus. Sellise moodusega juhitakse asünkroon- ja sünkroonmootoreid. Pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet kasutatakse ka alalisvoolumootorite (vt. punkt 4.2) juhtimiseks. Sellisel juhul genereeritakse pulsi laiust muutes muutuva efektiivväärtusega alalispinge. 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine
annaabi.ee 
