V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Taamal ajab end
kohevile Romancero-lohe, samuti mõned värdmoodustised, nagu Veddad ja Nibelungid.
Muide, see imelik ehitus on ja jääbki lõpetamatuks. Trükipress, hiiglamasin, mis
vahetpidamata tõik ühiskonna vaimsed mahlad endasse imeb, paiskab ärjest uut
ehitusmaterjali välja. Kogu inimkond on tel-inguil. Iga vaim on müürissepp. Kõige
alandlikum neist õpib auku kinni või toob kivi kivi otsa. Rétif de la Bre-tonne'gi * toob siia
oma kandekorviga krohvi. Iga päev kasvab uus kivikiht juurde, üksikute kirjanike iseseisvast
ja isiklikust panusest sõltumata on olemas ka ühiseid panuseid. Kaheksateistkümnes
sajand andis «Entsüklopeedia» *, Prantsuse revolutsioon «Moniteuri» *. Pole kahtlust,
ka see on hoone, mis kasvab ja lõpmatute spiraalidena kerkib; ka siin on olemas oma
keeltesega-füine, lakkamatu tegevus, värmatu töö, kogu inimkonna A'be võistlus, aga ka