hiilgava võidu neid rünnanud vene poiste üle. Temast, kui vene rahvusest poisist, sai äkki Kalevipoeg. 17. Jüri Pehk kodus. Mõistev hooliv kiri endiselt ülemiselt naabrilt Mihklilt. 18. Ivo Uukkivi endise Moskva kohviku ees. Sõjaväelugu noormehest, kes päeval oli nõukogude armee sõdur ja kirjutas ise endale linnaloa, et öösel olla Tallinna punkar. 19. Ott Aardam Kopli tänaval. Kolm liitrit kanarbikumett asfaldil tõi teadmise, et selleks aastaks on suvi läbi. 20. Erko Valk pöönigul kesklinnas Uues Maailmas. Montreali tuttav ei käinudki vanalinna või teisi turistidekohti vaatamas oma Tallinnas viibitud aja jooksul. 21. Martin Kaevats tipi, Põhja-Ameerika indiaanlaste elamu juures. Uue Maailma esimene mobiilne seltsimaja, ruumikogemus, erilised seisundid linnaruumis. 22. Peeter Sauter Koidu tänava puumaja keldris, raamatukogus Kapsas. Raamatud käivad
Kokkuvõte ja järeldusi Metsmesinduse õitseaeg Eestis oli keskajal. Sellisel viisil nagu tol ajal, metsmesindusel tänapäeval perspektiivi pole. Küll aga tasub elustada metsmesindust sel viisil, nagu seda Eestis katsetati 20. sajandi 80-ndatel aastatel. Tolleaegsed metsamajandid lasid nõmmemännikutesse, kus kasvamas rohkesti kanarbikku, viia suve lõpul rändmesilaid. Katsetused näitasid, et ühe hooaja jooksul korjasid mesilased kanarbikumett keskmiselt 100 kg/ha. Kanarbikumesi on teatavasti omapärane - tumedat värvi ja erilise aromaatse lõhnaga. Kuid kahtlemata on see toode ökoloogiline ja saasteainetest puhas. Metsmesindusel rändmesilatega kanarbikunõmmedel on kahtlemata perspektiivi ka tulevikus. HIIED JA PÄRIMUSPUUD Hiied ja pärimuspuud ajaloo erinevatel etappidel Hiite kohta leidub vanimaid kirjalike andmeid 13. sajandist pärit Hendriku kroonikas.
annaabi.ee 
