Tuumaenergia kasutamine, füüsika
Tuumamaterjali sattumine valedesse kätesse.
Avariid
1. Tšernobõli tuumajaamas 26. aprillil 1986 toimunud avarii oli tuumaenergeetika ajaloo
rängim. Kiievist 100 km põhja pool asuvas tuumajaamas oli töös neli 1000 MWe elektrilise
võimsusega Nõukogude Liidus väljatöötatud ja ajavahemikul 1977-83 käivitatud RBMK
tüüpi tuumareaktorit. RBMK on akronüüm venekeelsest nimest „reaktor bol’šoi moštšosti
kanal’nõi“ – suure võimsusega kanalreaktor.
2. Avarii juhtus Three Mile Islandi tuumajaama 2. reaktoris TMI-2 28. märtsil 1979. a. Ehkki
see ei põhjustanud ühegi töötaja ega elaniku vigastusi või surma, on ta jäänud USA
tuumaenergeetika rängimaks avariiks. Avarii tekitas sündmuste ahel, mis algas
aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga
peaasjalikult töötajate vigade tõttu. Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla