* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10 s 4 * Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s Vastus: Bitt kaabli teises otsas = 2,382 * 10-7 (s) * 107 (b/s) = 2,38 bitti 2 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Analoogtelefoni takistus on 400 , telefoniliini takistus on 2000 ja alajaamast tulev liinipinge on 50 V. Kui suur on telefonis kuluv võimsus? Lahenduskäik: Vastus: P (võimsus) = U2 / R = 502 (V) / 400 () + 2000 () = 1,042 (W) 3 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Bitikiirus sidevõrgu füüsilises kihis on 9600 bit/s. Kanalikihis edastatakse pakette pikkusega 1024 bitti, millest päis moodustab 128 bitti. Kui kaua kulub aega selleks, et kirjeldatud võrgus edastada 600 kbit suurune fail? Eeldame täiendavalt, et paketid edastatakse järjest, ilma vahepausideta. Lahendus: Ühe pekti andmemaht = 1024 (bit) 128 (bit) = 896 bit Saadetavate pakettide arv = 600 000 (bit) / 896 (bit) 669,64 paketti 670 paketti 3
bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett, milles 5B on päis. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s 14.ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. 15.Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti Kogu ylekantav baitide hulk: 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.) 16
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit
53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. , 48 , , . infofail 48, . , . ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. 3. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18=46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s 4. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18baiti p2is-110baiti kasulik. Efektiivsus 110/128=86% 5
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
// IP-aadress ehk internetiaadress (inglise keeles Internet protocol address) on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbriga või posti sihtnumbriga. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. Võrgukiht. MAC aadress: igale võrguseadmele määratud unikaalne aadress, mida kasutatakse kanalikihis kommunikatsiooniks // MAC-aadress ehk meediumipöörduse juhtimise aadress (inglise keeles Media Access Control address) on füüsilise võrguliidese unikaalne identifitseerija. Näiteks on MAC-aadress arvuti võrgukaardil ja ruuteri võrgupesadel. Kanalikiht. Kui ühel võrgusõlmel on mitu võrguliidest, siis on neil eraldi MAC-aadressid. Enamasti määratakse MAC-aadress võrguseadmele tootmise käigus ja seda muuta ei saa.
Kuna piirid kihtide vahel o selged, siis ühe kihi piires tehtud standardite muutused ei pea mõju avaldama teiste kihtide standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud, satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu)
Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress. Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone. Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon).
ümbernimetamine. Privaatse või registreerimata IP aadressi lõpuni. Nii väheneb kanali ressursi raiskamine. parameetritele.4) Andmete vahetus.5) ühenduse sulgemine. asendamine ametliku IP aadressiga. NAT’i kasutamine teeb ka 46. Token ring on tehniliselt kohtvõrgu protokoll, mis asub 54. ATM (Asynchronous Transfer Mode) võrk on kommuteeritud raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP OSI mudeli andmelüli kihis e kanalikihis. Token ringis on üks võrk. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside juht-saatja, kes jagab andmete edastamise luba teiste vahel ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata
Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle 40. Token ring turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna Token ring on tehniliselt kohtvõrgu protokoll, mis asub OSI mudeli andmelüli kihis e kanalikihis. Token ringis on üks juht-saatja, kes toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega on see juba küllaltki lihtne. RSA algoritm on pööratav, st. jagab andmete edastamise luba teiste vahel korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata. Sellises süsteemis on oht kogu süsteemi võtmed on paarikaupa ja võivad olla mõlemad krüpteerivaks või vastavalt siis dekrüpteerivateks võtmeteks. Avaliku võtme krüptograafia
aadress(kaardi number) Sõnumiülekanne · Pikkus 6 baiti Allikas saadab valja sõnumi M ,sellele omakorda · 3 esimest baiti tootja põhine, 3 tagumist lisatakse baiti kaardi number tootja registris paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub
Leviedastus (Broadcast): FF-FF-FF-FF-FF-FF 55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad Enamlevinud võrgustandard on IEEE 802.3 Ethernet Etherneti korral on kanalikihi funktsionaalsus jaotatud kaheks osaks: *LLC (Logical Link Control) kiht tegeleb vookontrolli, veahalduse ja multipleksimisega * Meediapöördus- ehk MAC kiht (Media Access Control) tegeleb adresseerimise, meedia jagamise ja veakontrolliga Kanalikihis edastatavate andmete kogumit nimetatakse kaadriks Etherneti kaadril on konkreetsest standardist ja rakendusest lähtuvalt mitmeid, omavahel veidi erinevaid, formaate Eessõna (preamble) pikkus on 7 baiti (56 bitti) ja see koosneb vahelduvatest ühtedest ja nullidest 101010…10. Eessõna taoline struktuur on mõeldud vastuvõtja kella sünkroniseerimiseks Eessõna lõppu ja kaadri algust tähistab spetsiaalne tähis SFD (Start of Frame Delimiter): 10101011
kuulevad, saadavad välja mürasignaali. Nad ei saada paketi lõpuni. Nii väheneb kanali ressursi raiskamine. // EHK CSMA/CD: Kokkupõrked tuvastatakse lühikese aja jooksul. Kokkupõrkavad ülekanded katkestatakse, mis vähendab kanali saastumist. Põrgete tuvastamine on lihtne wired LANis ja keeruline wireless LANis 40. TOKEN RING ==> Token ring on tehniliselt kohtvõrgu protokoll, mis asub OSI mudeli andmelüli kihis e kanalikihis. Token ringis on üks juht-saatja, kes jagab andmete edastamise luba teiste vahel korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata. Sellises süsteemis on oht kogu süsteemi kokkuvarisemiseks, kui juht-saatja peaks üles ütlema. Eelnev oli siis Polling süsteem. On olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. Seda nim. Token passinguks. Seal liigub luba käest-kätte teatud aja tagant, st, et igal saatjal on vaid mingi aeg, kui kaua ta võib luba enda käes hoida ja andmeid edastada
kokkupõrget kuulevad, saadavad välja mürasignaali. Nad ei saada paketi lõpuni. Nii väheneb kanali ressursi raiskamine. // EHK CSMA/CD: Kokkupõrked tuvastatakse lühikese aja jooksul. Kokkupõrkavad ülekanded katkestatakse, mis vähendab kanali saastumist. Põrgete tuvastamine on lihtne wired LANis ja keeruline wireless LANis 40. TOKEN RING ==> Token ring on tehniliselt kohtvõrgu protokoll, mis asub OSI mudeli andmelüli kihis e kanalikihis. Token ringis on üks juht-saatja, kes jagab andmete edastamise luba teiste vahel korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata. Sellises süsteemis on oht kogu süsteemi kokkuvarisemiseks, kui juht-saatja peaks üles ütlema. Eelnev oli siis Polling süsteem. On olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. Seda nim. Token passinguks. Seal liigub luba käest-kätte teatud aja tagant, st, et igal saatjal on vaid mingi aeg, kui kaua ta võib luba enda käes hoida ja andmeid edastada
Plussid: Kokkupõrked tuvastatakse lühikese aja jooksul. Kokkupõrkavad ülekanded katkestatakse, mis vähendab kanali saastumist. Miinuste vältimiseks on CSMA/CA (collision avoidance) - kui kanal on vaba, oota Inter-Frame-Gap aeg + veel random aeg ja kui siis kanal on endiselt vaba, saadetakse pakett teele ja pannakse taimer käima, kui enne taimeri lõppu tuleb ACK, on edukalt saadetud. 40. Token ring Kohtvõrgu protokoll, mis asub OSI mudeli kanalikihis. LAN tehnoloogia 3 baidine kaader nimega Token, mis liigub ringis. Ring ise koosneb võrgusõlmedest. Kelle käes on luba, sellel on saatmise õigus! Ehk tagab selle, et ei teki collisione. See kes paketi võrku paneb, peab selle sealt võrgust ka ära korjama On võimalik luba reserveerida (paned püsti bitid, kõik kellel on madalam prioriteet seda luba endale ei või võtta)
ette võtta. Kui saatja saadab andmepakette vastuvõtjale, siis nende vahel liiguvad ka halduspaketid. Halduspakettidesse teepeal olevad võrgusõlmed panevad informatsiooni ning selle saavad kätte nii saatja kui ka vastuvõtja. See on selline võrk, kust võrgust tuleb informatsioon olukordade kohta. TCP/IPs sellist asja ei toimu. ATM-il on kolm kihti: 1) AAL (adaption layer) See liidestab ATM-i kõrgemal olevate kihtidega, tüüpiliselt IP-ga (ATM on IP võrkudes kanalikihis töötavaks protokolliks). Algselt AAL liidestus otse rakendustega ehk kui arvuti oleks otse ATM võrgus, siis kohe AALi peal töötaks rakendus. Kui paralleeli tõmmata TCP/IP mudeliga, siis AAL on nagu transpordikihiks, sest ta kahes otspunktis liidestub rakendustega. See on mõeldud selleks, et kahe otspunkti vahelist andmevahetust korraldada. See teeb ka IP paketid ATM pakettideks ehk võetakse rakenduse andmed, neile pannakse päis ning saba juurde ja nendest tehakse ATMi tasemel paketid
annaabi.ee 
