Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme. internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 DHCP dynamic host configuration protocol - kleindi-serveri vaheline protokoll, kui võrku ühendatakse uus seade annab kohe talle ühe vabadest IP aadressidest, ei pea ise midagi konfigureerima. ARP - address resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele küsimuse, kellele kuulub vastav aadress
Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP) Veatuvastus ja diagnostika IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse grupeeritud kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334
52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid ISO/OSI - International Standards Organization - Open Systems Interconnection Funktsioonid: Pakettkommunikatsioon (ühenduseta kanal); Sihtkoha adresseerimine (hierarhiline adresseerimine); Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine. TCP/IP – Internetiprotokollistik Funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata; Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine; Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste Arvutivõrk on andmevahetuseks omavahel kokku ühendatud (arvutus) seadmete kogum Võrgus olevaid seadmeid nimetatakse hostideks Kahte või enamat kokku ühendatud arvutivõrku nimetatakse internetiks - väikese
Protsess näeb välja nõnda: 1) Kui võrku tuleb uus host, siis esimese asjana ta peabki üles leidma DHCP serveri võrgus ja seda otsingut saab ta teostada DHCP discover message’ga, mis saadetakse UDP paketina. Host koostab vastava IP datagrammi ja paneb sinna külge ka broadcast’i aadressi 255.255.255.255 ja enda aadressi 0.0.0.0 ning saadab selle kanalikihile, mis loob kaadri ja paneb oma korda külge MAC’i broadcast aadressi FF-FF-FF-FF-FF-FF. Pärast seda läheb läheb kaader võrku ja kõik hostide adapterid näevad seda, sellepärast saabki see kaader ilusti DHCP serverini toimetatud. Discover message’il on küljes ka üks ID, mille järgi saavad DHCP serverid vastuseid luua ja mille järgi host need vastused ära tunneb.
the data-link layer for transmission to the router specified in the table entry. On large networks, routing can be an extraordinarily complicated process, but most of it is automated. TCP/IP ja Etherneti näitel - kuidas aetakse vaene pakett kotti, see kott järgmisse kotti jne: Etherneti kaader ehk frame - seda edastataksegi kanalikihis Frame header IP datagramm (antakse kanalikihile võrgukihist) Frame foote Preamble Dest. MAC Src. MAC Type IP päis TCP pakett oma päisega (transpordikihist) sisaldab CRC 49. Ethernet vallaste.ee definitsioon: Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal
konkreetse kanali või võrgu poole. Vaja on jälgida seda reeglistikku, kuidas me saame võrgus andmeid liigutada. See on loogiline osa, mis tegleb sellega, kuidas võrgukaardi poole pöördutakse ja kuidas üks võrgukaart suhtleb teise võrgukaardiga. 5) Füüsiline kiht Selle funktsioon on see, et kuidas edastada bitte füüsilises edastuskeskkonnas (elektrilised signaalid, valgusimpulsid). Füüsiline kiht pakub füüsilist bitiedastusteenust kanalikihile, et kanalikihi kaks otspunkti saaksid omavahel suhelda. Kanalikiht pakub kanaliedastusteenust võrgukihile. Võrgukiht peab korraldama andmete marsruutimise läbi erinevate kanalite ja võrkude. Võrgukiht pakub andmete läbi võrkude transportimise teenust transpordikihile, kes korraldab kahe otspunkti vahelist andmeedastusteenust. Transpordikiht pakub erinevatele rakendustele transporditeenust, et nad saaksid oma andmeid vahetada ja nad ei peaks muret