igale päise juurde, kus on sees vähemalt saatja aadress ja vastuvõtja aadress (pordi number, kust see tuli ja pordi number, kuhu see tuleb saata). Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse
alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutusel IP ja ICMP protokollid. Source to destination marsruutimine. Datagramm. Suhtlus hostide vahel. Võrguliidesekiht Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata. MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse.
2)TCP-A lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine et veebiserver ei säilita infot kliendi eelmiste päringute kohta. saadab SYN segmendi ja lisab järjekorranumbri TCP-B-le. erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP 3)TCP-B saadab vastu kinnituse, et SYN jõudis kohale ning Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse jooksul teha mitu vastab ja saadab oma järjekorranumbri ning eraldab vajaliku füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste päringut, ühenduse kestus piiratakse ajalimiidiga. Päringud: stacki 4)TCP-A vastab tühja segmendiga, milles on ainult ACK parameetrite määramine
* Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. * Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? * Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?]
(POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis)
suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib
vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. 37. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? 39. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200=0,0218A ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 40
o Üksikseadme/üksikedastuse aadress(unicast) aadressi esimene bait lõpeb 0-bitiga o Multiedastuse aadress(multicast) aadressi esimene bait lõpeb 1-bitiga o leviedastuse aadress(broadcast) ff:ff:ff:ff:ff:ff 2nd-koodis "kõik ühed" Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad Kanalikihi võrguseadmed Arvuti võrgukaart (NIC - network inteface card). Sild Kommutaator(Switch). Sild "kuulab" liikulst mitmes segmendis jälgib kaadrites saatjate MAC-aadresse ning peab segmentide kaupa nende aadresside tabeleid funktsioneerib kahes osas o õppimine (aadressitabeli täitmine) o edastamine (kaadrite filtreerimine) kaaderid, mille saaja ei asu samas segmendis saatjaga, edastatakse
ethernet Eksam– Eksamfüüsiline ühendus internetiga ip Eksam- Eksaminternet protocol tcp Eksam– Eksamtransmission control protocol udp Eksam– Eksamuser datagram protocol kapseldamine (mis mille sees). TCP/IP Eksammudel Eksam- EksamKeerukam süsteem jaotatud lihtsamateks osadeks – kihtideks Alumine kiht pakub ülemisele teenuseid. Andmeühik PDU(Protocol Data Unit) • Kanalikihi kaader • Võrgukihi pakett (datagramm) • Transpordikihi segment (või datagramm) Teenuse juurdepääsupunkt SAP (Service Access Point). • Kanalikihi LSAP • Transpordikihi port (Päiste detailide kohta ei küsita.) 10 Eksamiks: lahenduvus Eksamteoreetilises Eksamja Eksamtavamõttes, mis on lahenduvad Eksamülesanded. 1. Lahenduvus Eksam- Eksamehk kas üldse ülesannet saab lahendada 2
tüüpi tulemüüre: packet filter sisevõrk on läbi ruuteri ühendatud internetiga. Ruuterite tootja pakub võimalusi pakettide filtreerimiseks veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile Kanalikihi seade näiteks: saatja IP aadressi, sihtkoha IP aadressi, TCP ja UDP pordinumbrite järgi. application gateways pakette filtreeritakse rakenduse formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui Salvestab ja edastab Etherneti frame'e
serveri nimi. DNS-i sõnumi sisu võib olla nii päring kui vastus teiselt DNS serverilt ning neid talletatakse samas formaadis ja eristatakse ühebitise flagi abil päringu puhul 0 ja vastuse puhul 1. Esimesed 12 baiti on mitme väljaga päis, siis päring, vastus, info autoritatiivsete serverite kohta ja lisainfo. 17. Töökindel andmeedastus Töökindel andmeedastus on oluline rakenduskihi, transpordikihi ja kanalikihi jaoks. Töökindel kanal tagab selle, et ükski bit ei lähe kaduma ega ei muundu ja kõik bitid saabuvad kohale selles järjekorras, millises nad saadeti. Töökindla andmeedastusprotokolli ülesanne on implementeerida sellist andmeedastust kanali kaudu, kuid see võib tihti peale osutuda päris keerukaks, sest kiht, mis on töökindla andmeedastusprotokolli all ei pruugi olla töökindel (näiteks füüsiline - ja võrgukiht pole töökindlad). Edaspidi keskendume ainult ühesuunalisele
DNS kontrollib alati enne DNS-serverisse päringu saatmist kõigepealt vahemälu ja kui leitakse sobiv kirje, kasutab DNS serverile päringu saatmise asemel seda. See teeb päringud kiiremaks ja vähendab võrgu- ja Internetiliiklust. CMD’s saab näha vahemälus sisalduvad käsuga ipconfig /displaydns. 17. Töökindel andmeedastus Töökindel andmeedastus on oluline rakenduskihi, transpordikihi ja kanalikihi jaoks. Töökindel kanal tagab selle, et ükski bitt ei lähe kaduma ega ei muundu ja kõik bitid saabuvad kohale selles järjekorras, millises nad saadeti. Ebausaldusväärse kanali omadused määravad töökindla protokolli (rdt – reliable data transfer) keerukuse. Rdt mudel – aste astmelt luuakse saatja ja vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle loomisel arvestatakse ainult
tarkvara. 1.2 Switch Switch on Hub'iga väga sarnane seade. Vahe seisneb selles, et switch teab milline arvuti asub millise pordi taga ja saadab info ainult vajalikku porti. Sellega seoses saab iga arvuti suhelda kiirusel 10 või 100 Mb/s. Kui 10 Mb/s võrgus 10 arvutit ja nad kõik kasutavad võrku aktiivselt, siis igale ühele neist jääb ainult 10 Mb/s. SWITCH - kommutaator, oma olemuselt on see mitme pordiga sild. Kõik, mis kehtib silla kohta, kehtib ka siin. Kanalikihi seade. Salvestab ja edastab Etherneti frame'e. Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste'deni milliste liideste kaudu saab. EHK Switch
FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. 48bit MAC aadress, mis on igal võrku ühendatud seadmel erinev.
(POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8
mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. 103. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 104. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? 105. Leida infoülekande koguaeg 10BASE5 Ethernet võrgus, milles on 5 segmenti (max pikkusega), kui kanti üle 100 paketti, igaüks 125 baiti. 106. Leida signaali leviajast tingitud ajakadu 10BASE5 Ethernet võrgus, milles on 5 segmenti (max pikkusega), kui kanti üle 1000 paketti, igaüks 125 baiti. 107. Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali? 108
edastatagi. 17. Töökindel andmeedastus Süsteem peab olema võimeline töötama ka siis, kui osa pakette läheb kaotsi või andmete ülskandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärsuse protokolli (rdt) keerukuse. 12 Töökindel andmeedastus on oluline rakenduskihi, transpordikihi ja kanalikihi jaoks. Töökindel kanal tagab selle, et ükski bit ei lähe kaduma ega ei muundu ja kõik bitid saabuvad kohale selles järjekorras, millises nad saadeti. Töökindla andmeedastusprotokolli ülesanne on implementeerida sellist andmeedastust kanali kaudu, kuid see võib tihti peale osutuda päris keerukaks, sest kiht, mis on töökindla andmeedastusprotokolli all ei pruugi olla töökindel (näiteks füüsiline - ja võrgukiht pole töökindlad). Rdt 1
kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline
(kindel signaal kindlal lainepikkusel – raadiokanal). TDMA – võimaldab mitmel kasutajal kasutada sama sageduskanalit, jagades nad erineva aja peale laiali. Iga üks saab nö oma aja. CDMA – Wifis – igal kanalil on oma unikaalne kood, millega saab kanalile ligi. SDMA – suuna ja kauguse abil ei kiirga välja ülearust signaali. 23. ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and- Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. Füüsilises kihis polnud adresseerimisprobleemi – füüsiline kanal/ühendus. Kanalikihis
) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link I.) - Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical I.) - Sellel tasemel toimub fuüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul).
joonist), neid eristatakse ühebitise flagi abil – päringu puhul 0 ja vastuse puhul 1. Esimesed 12 baiti on mitme väljaga päis, siis 16-bitine päring, mis jäetakse ka päringu vastusesse, vastus, info autoritatiivsete serverite kohta ja lisainfo. Flagidega eristatakse ka soovi teha päring rekursiivselt, rekursiooni võimalikkust ning autoritatiivset päringut. 20. Töökindel andmeedastus Töökindel andmeedastus on oluline transpordi-, rakendus- ja kanalikihi jaoks. On üks olulisemaid probleeme võrgunduses üldse. Töökindel kanal tagab selle, et ükski bitt ei muunduks või ei läheks kaduma ning bittide järjekord jääks samaks. Töökindel andmeedastusprotokoll (reliable data transfer protocol) peab läbi viima andmeedastuse kanalisse ja andmed kanalist vastu võtma. Probleeme võib tekitada see, et töökindla andmeedastusprotokolli all olev kiht (kanal) ei pruugi olla töökindel.
0123.4567.89AB Esimese okteti esimene bitt: • 0 – globaalselt unikaalne aadress • 1 – lokaalselt muudetud Multiedastus (Multicast): Esimese okteti nullis bitt: • 0 - unicast • 1 – multicast Leviedastus (Broadcast): FF-FF-FF-FF-FF-FF 55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad Enamlevinud võrgustandard on IEEE 802.3 Ethernet Etherneti korral on kanalikihi funktsionaalsus jaotatud kaheks osaks: *LLC (Logical Link Control) kiht tegeleb vookontrolli, veahalduse ja multipleksimisega * Meediapöördus- ehk MAC kiht (Media Access Control) tegeleb adresseerimise, meedia jagamise ja veakontrolliga Kanalikihis edastatavate andmete kogumit nimetatakse kaadriks Etherneti kaadril on konkreetsest standardist ja rakendusest lähtuvalt mitmeid, omavahel veidi erinevaid, formaate
(throw) (Signal-to- Network (not) tuheldab sonumi ning saadab nad ,,jupp" haaval. Data Link Loppseadmed pannakse sonum segment haaval (do) jalle kokku. Physical Kanalikihi aadress (please) · MAC (media access control), nn füüsiline aadress(kaardi number) Sõnumiülekanne · Pikkus 6 baiti Allikas saadab valja sõnumi M ,sellele omakorda · 3 esimest baiti tootja põhine, 3 tagumist lisatakse baiti kaardi number tootja registris
annaabi.ee 
