nimetatud teiste õlgadele veeretada. Selliseid situatsioone üritavad Eestlased vältida, kuna need on ebamugavad. Kanadalased aga vastupidise suhtumisega, vaikimine on ebamugavam. Ka selles osas nõustun, kuna olen ka endal seda märganud, et pigem üritan vältida avalikke esinemisi kui selliseid. Minu puhul aga on erinev see, et kui see on kohustuslik siis teen selle ära kõhklemata, et selle võiks keegi teine ära teha. Kanadalastega seoses kahjuks ei oska ma muud lisada, kuna otsest kontakti pole olnud. 3. Passiivne infokogumine uues tundmatus olukorras. Mitmed eestlased mainisid (kuid mitte ükski kanadalane), et vaikimine on omal kohal uue inimesega kohtudes, „kui ei ole veel teada mida röökida“. Ka selle väitega ma pean järjekordselt nõustuma, kuna ise eestlasena olen ka seda praktiseerinud. Olen
Pakistan ja India) omavahel samastuda kuigi kriket on nende kõigi rahvusspordiala ning nad söövad kätega. Indias elab üle miljardi inimese ja ta on täiesti demokraatlik riik, kuid India erinevad piirkonnad on täiesti lõhestunud. * Quebec üks Kanada provints kus räägitakse prantsuse keelt ning nad on sellisel piiril, et peaaegu iseseisvuvad, kuid praktikas on nad isegi sarnased hoopis jänkidega, mitte kanadalastega. * Afrikaani kultuur Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia rangelt valged inimesed, kes jõudsid sinna pigem Hollandist, kes räägivad flaami (madalmaade keel), saksa ja inglise keele segu. Nad on tüüpilise ameeriklase moodi ja ei hakka sulle eriti silma, kuid nad on suhteliselt formaalsed, aga vabal ajal on nad just eriti vabameelsed. * Hiina tsivilisatsioon on eksisteerinud üle 5000 aasta. Kuigi Hiinas räägitakse erinevaid keeli, siis kõikidel keeltel on sama kirjakeel (Gandi) k
Saussure põhimudeliks matemaatika, Mathesiusel füüsika Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911) Aktuaalne süntaks Vladimir Skalicka (1909-1991) Tsehhi keeleteadlane Ungari grammatika 1935 Keeleelementide asümmeetrilisest dualismist Nikolai Troubetzkoy (1890-1938) Grundzüge der Phonologie (1939) Fonoloogia keel Foneetika kõne 20.saj algul foneetikas oluline läbimurre leiutati fonograaf suur sokk ja ka x-kiired (röntgen) Leonard Bloomfield (1887-1949) Põhiliselt tegeles kanadalastega (1st nation), neil oli ka silbiline kiri, kuigi teise päritoluga, toodud 19.saj keskel misjonäride poolt Tema meelest polnud teooriat, kuidas teadus peab keelt kirjeldama, vaid on mingid seisukohad Tema põhiline raamat "Language" (1933) 2. Variant tema tööst, mida avaldas 1914.aastal Tema jaoks on keel puhas kood, ilma igasuguse semantikata. Keeleteaduses tuleb tähendus välja mõtelda. Tema seisukohad: Keel mitte häälikud ja mitte tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid
annaabi.ee 
