10. Millise põhimõtte järgi ja kuidas asetsevad pillid sümfooniaorkestris? Nõrgemad eespool,tugevamad tagapool. 11. Kes on kontsertmeister? Orkestri esimese viiulite rühma juhtmängiat nimetatakse konsertmeistriks. 12. Nimeta tuntumaid Eesti sümfooniaorkestreid ja nende dirigente. Eesti riiklik sümfooniaorkester:Nikolai aleksejev.Tallinna kammerorkester:Eri klas 13. Mille poolest erineb kammerorkester sümfooniaorkestrist? Kammerorkestris on vähem inimesi,aga neile võib lisanduda lisapillid,vastavalt teosele. 14. Millistest pillidest koosneb puhkpilli- ja kammerorkester? Puhkpilli:Vaskpillidest,puupillidest ja löökpillidest.Kammerorkester:Nii vokaal kui ka instrumentaalmuusikat.
spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu "Tallinna Barokksolistide" körval veel "Tubae Revalienses", "Corelli Consort" jt., mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Terje Raidmets sai viiuldaja diplomi Eesti Muusikaakadeemiast Jüri Gerretzi juhendamisel 1994. Ta on mänginud Tallinna Kammerorkestris, olnud Pärnu Linnaorkestri kontsertmeister ning praegu mängib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri I viiulite rühmas, on möödunud aastast kirikumuusika festivali orkestri kontsertmeister ning ansambli "Tallinna Barokksolistid" solist ja liige. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof. Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N
on saanud kutsed maailma nimekate solistide poolt nende festivalidele - Arto Norase kammermuusikafestivalil Naantalis, 2008. aasta kevadel osaleti Moskvas Aleksander Rudini festivalil Pühendus, koos Jaakko Kuusistoga astuti aga üles Tuusulanjärve kammermuusikapäevadel. Ka Kölni filharmoonia suures saalis sai orkester ülipositiivse hinnangu esitades Beethoveni 7.sümfooniat. 2008. aasta novembris käidi koos EFKK ja Tõnu Kaljustega kolmenädalasel kontserdireisil USAs. Tallinna Kammerorkestris mängivad Eesti parimad keelpillimängijad, mistõttu on kvaliteet laitmatu. Tallinna Kammerorkestri kontsertidel kuuleb rutiinivaba nooruslikku musitseerimist. Orkestriga on töötanud dirigendid Juha Kangas ja John Storgårds Soomest, Richard Tognetti Austraaliast, Terje Tonnesen Norrast, Valentin Zhuk ja Daniel Raiskin Hollandist, rääkimata juba meie omadest dirigentidest nagu Eri Klas, Andres Mustonen, Risto Joost, Olari Elts, Paul Mägi, Arvo Volmer, Vello Pähn,
mida muusikas kasutatakse. Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tsello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tsello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid. Näppepillid Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval
muusikas kasutatakse. Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tšello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tšello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid. Näppepillid Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle
annaabi.ee 
