loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea Kasutatud materjal www.google.ee http://www.kappiyhing.ee/
· "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige HELILOOMING Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. · Tema enda nime all on sooloplaatidena ilmunud: · CD "Ramp" (1995) · "Ain Agan" koos Tallinna Kammerorkestriga (2005) "A2O" (2010) TÄNAN KUULAMAST! Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium
Ansambel Vox Clamantis www.voxclamantis.ee Vox Clamantis · Ansambel on loodud 1996. aastal. · Nende eesmärgiks on ühendada vana ja uus muusika ning tuua see rahvale kättesaadavaks. · Kollektiiv toetub gregooriuse laulule ja varasele mitmehäälsusele. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve Jaan-Eik Tulve · Jaan-Eik Tulve lõpetas aastal 1991 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhina. · 1993 lõpetas Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi gregoriaani koori dirigeerimise erialal. · Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. ...
Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri pärisisa on Harri Vasar, kes täidab tenori osa ning on ühtlasi ka nukumeister. Kuid see ei ole veel kõik meie muusiku perest: Lauri on abielus samuti muusikuga, kelle nimeks on Katrin Lehismets-Vasar, kes on olnud aastatel 1998- 2000 Praha Riigiooperi solist. Neil on ka tütar Mariann. Väike kokkuvõte elust: Peale TMA lõpetamist ühines ta Eesti kammerorkestriga. Oma debüüdi tegi ta Rahvusooper Estonias 1999 aastal. Kuid see ei ole ainuke kord, kui ta oma kodumaal on esinenud. Ta on ka esinenud Vanemuises, kus ta esitas Orffi ,,Carmina Burana" baritonipartiid. Peale selle on ta veel mõned korrad Eestis esinenud. Oma karjääri jooksul on ta saanud aumedali Mozarti rollide eest. Samuti on ta ka ansambli Amadeus Consort liige ning tal on olnud ka peaosa Ullmanni ooperis Salzburgis
kindaslti veel mõnes riigis. 2011. aastast osaleb ansambel Prantsusmaa suurimal klassikalise muusika festivalil "La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga. Mina arvan, et tegu on väga huvitava ansambliga, kes toob Eestile au ja kuulsust.
Mönnikhusen) Raivo Trass (12.03.1946) Töötas 19681977 Eesti Draamateatris ja 19771985 Rakvere Teatri peanäitejuhina (Hans von Risbieter) Peeter Jakobi (15.10.1940) Lõpetas 1968 a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (Ivo Schenkenberg) Filmimuusika Viisi autorid: Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo Sõnade autor: Paul-Erik Rummo Tõlgiti laulud ka vene keelde, abiks oli Georg Ots Laulud salvestati kammerorkestriga Tänu Eri Klassile said taustamuusikalood täpsema karakteri Laulud: "Reliikvia", "Põgene vaba laps", "Mässajate laul", "Pistoda laul." ja "Prostituudi laul" Materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused http://et.wikipedia.org/wiki/Ingr%C4%ABda_Andri%C5%86a http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Goloborodko http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Trass http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Jakobi
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad". Neid inimesi on kindlasti vähe , kes poleks kuulnud seda teost , kuna teos sai populaarseks juba Vivaldi eluajal ning on palju armastatud ka tänapäeval
"Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides. Edukalt on osaletud mitmetel mainekatel muusikafestivalidel, samuti löödud kaasa kodumaistel festivalidel. Tallinna Kammerorkestriga on koostööd teinud sellised dirigendid nagu John Storgårds, Jaakko Kuusisto, Richard Tognetti, Daniel Raiskin, Valentin Zhuk, Terje Tønnesen, Olari Elts, Risto Joost, Paul Mägi, Arvo Volmer, Kristjan Järvi, Vello Pähn, Andres Mustonen, Jüri Alperten jpt. 2013. aastal pälvis Tallinna Kammerorkester Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. CD "Arvo Pärt. Adam's Lament" võitis samal aastal Tallinna Kammerorkestri osalusel Grammy parima koorimuusika esituse kategoorias.
31 Vesised kaanonid segakoorile (tekst Leelo tungal) Olemine, kantaat baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Hando Runnel, Vladimir Lenin) Tandem con Gioconda viiulile ja tsellole 1987 Gaudeo, kantaat segakoorile ja instrumentaalansamblile op. 33 (tekst A. Tamme, ladina keeles) 1988 Sensatsioon op. 38, teleooper (Leelo tungla libreto K. Capeki järgi) Seakarjus, lastemuusikal (libreto Leelo Tungal H. Chr. Anderseni muinasjutu järgi) Kontsert kahele klaverile nr. 2 op 36 (kammerorkestriga) 1989 Missa süütult hukkunud eestlastele op. 40 (tekst Leelo Tungal, missa tekst) Kellade maja, laste klaveripala Sellest konnast küll printsi ei saa, laste klaveripala Variatsioonid läti rahvalaulule klaverile Klimper kahele klaverile In vino op. 41 a segakoorile 1991 Inimene ja ..., kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst: Leelo Tungal) Display I: Portrait of Steve Reich op. 42 kahele klaverile Display II: Portrait of Mozart op. 42, kahele klaverile kaheksale käele 1992
rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel.Seitsmeaastaselt alustas ta ansamblimänguga -2- orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on võitnud arvukalt esikohti erinevatel noorte viiuldajate konkurssidel .1998. aastal I preemia Tallinnas "Noore Muusiku " konkursil.Tema eriline huvi kuulub kammermuusikale. 2005.aasta novembris esitas Gina koos Euroopa Noorte Keelpillimängijate Kammerorkestriga Budapestis Bartoki Divertismendi ( oli ka orkestri kontsertmeister). Heini Laankoski (1984) tsello, Soome Laanikoski õpib Helsingis Sibeliuse Akadeemias Heikki Rautasalo juures. 1998. aastal võitis Tallinna "Noore Muusiku" konkursil I preemia ja eriauhinna.Ta on osalenud aktiivselt paljudes erinevates kammerkoosseisudes. Aastatel 1995- 2002 mängis ta Helsingi Noorte Keelpilliorkestris soolotsellistina, oli orkestri solist ringreisil Itaalias ja Austrias. Alates 2001
Olulisel kohal on orkestri kontserdielus koostöö noorte dirigentidega Mikk Murdvee, Mihhail Gertz, Lehari Kaustel. ,,Jõuluduur" oli kontsert, kus esines minumeelest üsna üllatuslik, kuid see-eest omavahel väga hästi põimuv kooslus. See värvikas seltskond esitas erinevaid lugusid igale maitsele. Kuna tegemist oli jõulukontserdiga, olid repertuaaris kindlal kohal jõululaulud. Märkimisväärsemad neist on Gruberi ,,Pühaöö", mida esitas Marvi Vallaste koos Tallinna Kammerorkestriga. Esitlusele tuli ka Olav Ehala loodud ,,Jõuluingel". Marvi esitas ka oma kõigile tuntud laulu ,,Sa ja ma", mis kõlas koos orkestriga hoopis erinevalt võrreldes orginaaliga. On uskumatu, et ühest loost on võimalik kaks täiesti erinevat varianti teha. Koos orkestriga oli lugu mahedam. Tõelise üllatuse minu jaoks valmistas tsellokvartett C-Jam, kes tõepoolest ületas minu ootusi. Eelnevalt olin teinud natuke eeltööd ja uurinud selle koosseisu repertuaari
Ometi oli ta esinenud samas kavas koos Claudio Arrau’ga (Pedusaar 2000: 48), teda on tunnustanud David Oistrahh ja Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23 nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi “Moses” teemadel. Selle kontserdi kohta ilmus Ines Rannapi vaimustusest tulvil retsensioon (Pedusaar 2000: 160). Samas oli siinkirjutajal võimalus kuulda teda mängimas svingi koos Arvo Pilliroo ansambliga ja tema esitus vastas igati selle stiili kaanonitele.
annaabi.ee 
