mitmekoorilised teosed. (Veneetsia stiilis mitmekoorilised psalmikontserdid). Nendes matkis oma õpetaja Giovanni Gabrieli stiili ja kohandas selle saksa keele järgi. Mitu kogumikku vaimulikke kontserte. Kuna kolmekümneaastase sõja ajal polnud mõtet ei kirjutada ega avaldada muusikat suurtele kapellidele, siis ka Schütz kirjutas tollal 1 kammerlikele koosseisudele: (,,Kleine geistliche Kontzerte" III 1636, 1639 ja ,,Symphoniae sacrae" I-III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole Nt. ,,Eile mich Gott zu erretten" (vt. noot Wikis), "Wann unsre Augen schlafen ein" Need on paralleelanriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle
Muusika loomine algas tema jaoks sõnadest. Sündis Saksimaal varaka kaupmehe pojana, vanemate soovil läks ülikooli õigust õppima, kuid krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks. Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid. 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga. Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on
annaabi.ee 
