Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikazanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e
Oratoorium: Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa).
retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust. Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos, kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Instrumentaalkontsert – barokk-kontsert oli tavaliselt 3 osaline teos solistile ja orkestrile.
ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas
tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid
järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ,,,Òrpheus", ,,Eurydike". Oli eri laadi oopereid: opera seria, opera buffa, retsitatiiv, Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad
Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid,
lisanduvad loo tegelaste (nt Jeesuse või Peetruse) otsekõned samuti retsitatiivses laadis. - Suur tähtsus kooril - laulab rahvahulga osi, mis on kannatusloos väga olulisel kohal. Tuntuimad passiooni loojad: - Heinrich Schütz - J. S. Bach Pillid: Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipilliks on üks 17.saj suurimaid muutuseid. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teoseid. ! 17.saj sai viiulist kammeransambli ja orkestri peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimestrite koolkonnaga Cremonas: - Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus. - Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina
triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid,
Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel.
retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid
ja ansamblipilliks-viiul. Veel eelmisel saj'l ei küündinud viiul oma viooladest liigikaaslaste kõrval kuigivõrd esile. Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus.
ja ansamblipilliks-viiul. Veel eelmisel saj'l ei küündinud viiul oma viooladest liigikaaslaste kõrval kuigivõrd esile. Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus.
Estraadikava kõrval esitas Lukk näiteks ka Liszti ja Chopini klaverimuusikat. Aastatel 1933-1934 osales Lukk nimeka Berliini klaverikvarteti töös, millega esineti Taanis, Itaalias, Marokos ja kolmel korral ka Eestis. Kontsertide esimese poole kavas olid klassikalise teosed (Bach, Schubert, Strauss, Rimski-Korsakov), teises aga kergemuusika seaded neljale klaverile. Bruno Luki kontserttegevus kestis üle 40 aasta. Sinna alla mahub hulgaliselt kontserte soolokavadega, kammeransambli partnerina, sealhulgas klaveriduos Anna Klas Bruno Lukk, ning solistina sümfooniaorkestri ees. Samuti astus ta üles raadios ja televisioonis, salvestas palju muusikat Eesti Raadio fondi ja mitmetele heliplaatidele. SOOLOKONTSERTIDE REPERTUAAR Bruno Luki repertuaar oli äärmiselt mahukas, hõlmates muusikat barokist kaasajani. Kõige huvipakkuvamad on tema soolokontsertide kavad, mille juurres eemaldus ta sageli harjumuspärastest tavadest
keskööni, mil ta muutus kääbuseks ning päikesetõusl sai ta taas tagasi oma jõu. Kas ei komponeerinud Rubinstein mõned teosed enne ja mõned pärast keskööd; ühe teoselõigu enne ja teise pärast kellalööki? Või puuduski tal tõeline loominguline talent? Suur osa Rubinsteini loomingust on unustatud. Tema kuuest sümfooniast teatakse Teist, alapealkirjaga ,,Ooken", viiest klaverikontserdist Neljandat, üht-teist esitatakse tema kammeransambli- ja klaverimuusikast, tema ligi 20 ooperist on elujõu säilitanud ,,Deemon". Vaid ülipopulaarset Meloodiat F-duur op.3, nr.1 võib kuulda kümnetes erinevates seadetes. PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) ,,...Kunagi püütakse tungida minu tunnete ja mõtete intiimsesse maailma, kõigesse sellesse, mida ma olen oma elu jooksul nii hoolikalt varjanud rahvahulkade pilkude eest..." (P.Tsaikovski) Kõige kuulsam ning populaarsem 19
emotsionaalsed tekstuurid. Ta ütles ise, et ta ei kirjuta uut muusikat, vaid muusika on kaja sellele, mis on juba olemas. Pingete pärast taandus ta oma modernistlikust stiilist ja kirjutas tsükli "Vaiksed laulud", mis on mõeldud mängimiseks omaette. Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler. Põhilised teosed on 7 sümfooniat, poeemid klaverile ja orkestrile, kammeransambli teosed, laulud. Ameerika John Cage Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid. Suur uuendaja, avaldas mõju nii muusikale kui kunstile. Varajane periood Kirjutas küll atonaalseid teoseid, kuid dodekafoonia valmistas talle pettumuse. Töötas tantsijatele klaverisaatjana, lõi löökpilliorkestri. Cage leiutis on ettevalmistatud klaver see tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist keele või keeltele asetatud esemetega. Sõjajärgne eksperimentaalmuusika
annaabi.ee 
