V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
vaibad läve ees üle ujutas.
6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli
kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval.
Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu
istutatama ja Justiitspalees
6
müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid
puhudes prevoo * ametnikud ilusais lillades kamlottkuubedes, suured valged ristid rinnal.
Majad ja poed olid suletud ning mees- ja naiskodanik-kude summ voolas juba hommikust
saadik igalt poolt kolme nimetatud linnapiirkonna poole. Igaüks oli midagi valinud, kas
rõõmutule, meiupuu või müsteeriumi. Pariisi päevavaraste ammutuntud arukuse kiituseks
peab ütlema, et suurem osa sellest rahvast seadis sammud rõõmutule poole, mis oli sel
aastaajal tõesti ka kõige loomulikum, või jälle müsteeriumi vaatama, mida pidi ette kantama