Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest. Kameralistid: üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna, ehk riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu.
mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa. Valgustusfilosoofide, kameralistide ja füsiokraatide õpetused said valgustatud absolutismi aluseks mitmes Euroopa riigis. 13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas
Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal looduslik seisund enne riigi tekkimist. 4. Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus? Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks Lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna Seadis riigile ja valitsejale kohustuse hoolitseda alamate eest hällist hauani Füsiokraadid: Riigi sekkumine majandusellu oli nende meelest lubamatu, kuna see
tulemusi prognoosida; 3) otsuste mõjuanalüüsi metoodika väljatöötamises, et tagada adekvaatne ühiskondlik tagasiside poliitilisele juhtimissüsteemile; 4) otsuste ex post analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamine tulemusi adekvaatselt hinnata ja prognoosidega võrrelda. --------------------------------------- 7 51.Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses riigis? Kameralistid soovisid majanduskasvu saavutada mõõduka maksupoliitika abil, mis laiendaks sisserännet soodustades maksubaasi. Sellega võis saavutada suurema maksusumma laekumise võrreldes ühekordse maksumaksjate vara suure osa konfiskeerimisega. Avaliku sektori väljaminekute osas soovitasid kameralistid
põhjendatud otsused. Samuti tegeletakse otsuse rakendamise tulemuste prognoosiga ja mõjuanalüüsi metoodika arendamisega ning otsuse ex-post analüüsiga ja eesmärkidega võrdlemisega. 10 Tegemist peaks olema sõltumatu eksperdiga, kes suhtub otsustesse ja nende tegijatesse erapooletult. 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 51. Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses riigis? Kameralistlik lähenemisviis käsitles avalikku sektorit kui planeerimise objekti sarnaselt ettevõtte tegevuse juhtimisega. Kameralistid arvestasid maksustamisel pikajalisi mõjusid riigi majanduskasvule. Soovitasid kasutada majanduskasvu soodustavaid instrumente (nt transporditaristu arendamine). Eesmärk oli siiski valitseja rikkuse suurendamine.
Paraku sattus põikpäine keiser peagi vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga ning juuli alguses, saanud vaevalt pool aastat võimul olla, ta kukutati ja tapeti. Järjekordse troonipöörde korraldanud kaardiväelased tõstsid troonile kõrvaldatud keisri abikaasa, samuti Saksamaal sündinud ning üles kasvanud Katariina II [176296]. Katariina II Katariina II kuulub Friedrich II ja Joseph II kõrval nimekaimate valgustatud monarhide hulka. Valgustusfilosoofide aga ka kameralistide tööde põhjalik tundmine andis Katariina II tahtekindlust jätkata Peeter I alustatud ning vahepealsetel aastakümnetel pooleli jäänud Venemaa moderniseerimist. Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti () ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui 500 liikmest koosneva kogu ( ), kuhu kuulusid kõigi vabade ühiskonnakihtide esindajad Põhjala rändkarjakasvatajatest kõrgeima võimuladvikuni välja
annaabi.ee 
