Nafta
murranguid nagu neid oletab Doss ja seepärast puudub seal kindlasti ka
diktüoneemakilt. Mckwitzi oletuse vastu kõneleb aga gaaside õige laialdane
esinemine.
Selgus, et see Põhja-Eesti maagaas tungib päevavalgele läbi sinisavi. Eesti aluspõhja
sügavamaks osaks on arhailised kristallilised kivimid, mis muidugi mõista ei gaasi
ega naftat sisaldada ei saa. Põhjarannikul asub see tase 150-200 m sügavuses. Selle
peal järgneb ligi 30 m tüse kambriumiaegne liivakivi, mis omakorda on kaetud üle
100 m tüseda sinisaviga. See sinisavi on tihedaks katteks liivakividele. Ja kuna
vaatlused näitavad, et gaas tungib arvatavasti lõhesid mööda sinisavist välja, ja kuna
savikivid oma tiheduse tõttu ei tule gaasireservuaarina arvesse, siis on ainsaks
gaasireservuaariks sinisavi alune liivakivi vanim Eesti aluspõhja setteline kivim.
Üheks võimalikuks seletuseks oleks see, et lõunasse liivakivi asemele tulevad näiteks
annaabi.ee 
