Külma sõja kriisid
USA-s toimunud protest sõja jätkumise vastu
USA-s võitis presidendivalimised Richard Nixon(joonis 10), kes võttis enda peale vastutuse
edaspidises sõjas. R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta
plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami
kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased
Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid
selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping
ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris
rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena
kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami
Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi
annaabi.ee 
