kasutatakse 2 – 4 aastasi taimi. Pookoks võetakse tugevakasvulistel taimedel üheaastase oksa võrsetipust, nõrgakasvulistel 2 aastase oksa võrsetipust. Pookoks peab olema 7 … 10 cm pikkune. Lõigete tegemise piirkonnast eemaldatakse nii alusel kui pookoksal kõik okkad; vaid 2 … 3 cm pookoksa tipuosale jäetakse okkad (mändide puhul 10 … 12 okkakimpu). Pookoksale tehakse 5 cm pikkune lõige selliselt, et see läbib säsi. Alusel peab olema lõige sama pikk ning see peab kulgema kambiumikihis 13 (vt joonis). Alusele tehtava lõike õigsust näitab puhas-läikiv-valge pind. Kui lõike toon on rohekas, näitab see, et lõige on madal ning kulgeb koore sees; matt valge lõikepind näitab, et lõige on liiga sügav - läbib puitu. Kõik toimingud peavad olema tehtud kiirelt ja täpselt, et lõikepindadele ei tekiks vaiku, mis takistab kasvamaminekut.
Laiksus - maltspuidu paikne värvusmuutus laikude ja vöötidena, mis on lähedane lülipuidu värvusele. Tangentsiaallaiksus piki aastarõngaid väljavenitatud laigud. Radiaallaiksus pikilõikes nähtav kitsaste piklike vöötidena, mis mõlemast otsast on kiilukujulised. Väärsäsi - aastarõngaste piiril asetsev kobedatest rakkudest koosnev lühem või pikem joon või riba, mis kujutab endast mõningate putukate tõugukahjustuste kinnikasvanud jälgi puidu kambiumikihis. Hajutatud väärsäsid paiknevad üksikult. Koondunud väärsäsid väärsäsid, mis on koondunud üksteisest läbipõimunult. Väärsäsi jäljed luitunud või tumedad vöödid spooni pinnal, mis tekivad kuni 1 mm sügavusel asuvast väärsäsist. Korduv maltspuit - mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit - tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on
annaabi.ee 
