F 1+F2 + F3 .... Soojuskadu räbu füüsikalise soojusega ar t r cr At q6 = 8-9 Qkt Kus ar koldest eemaldatava räbu suhteline kogus, t r räbu temperatuur ºC, cr räbu erisoojus kJ/(kg K) ja At kütuse tarbimisaine tuhasisaldus %. 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad. Kamberkoldes saab põletada nii gaasilisi, vedelaid kui ka peenendatud tahkeid kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad
9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine
annaabi.ee 
