Variandid: harilikud küllastumata kamarmullad süvarähksed küllastumata kamarmullad kontaktgleistunud küllastumata kamarmullad Tüüp: leetmullad Alltüüp: tüüpilised leetmullad ehk leedemullad Variandid: kääbusleedemullad huumusilluviaalsed leetmullad huumusraudilluviaalsed leetmullad sekundaarsed leetmullad süvagleistunud leetmullad Alltüüp: kamarleetmullad Variandid: harilikud kamarleetmullad jääkkarbonaatsed kamarleetmullad huumusilluviaalsed kamarleetmullad süvakontaktgleistunud kamarleetmullad Tüüp: soostunud kamarmullad Alltüüp: gleistunud kamarmullad a) ülagleistunud kamarmullad b) süvagleistunud kamarmullad Alltüüp: kamargleimullad a) kamarülagleimullad b) kamarsüvagleimullad Alltüüp:
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli
meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise teel Asustus ja kaitsealad
Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo. Ligi 75% on madalsoo Sanglas ja raba 10,7%. Kõige suurem turbalasundi paksus on 9,5 meetrit ja keskmine 3,4m. Turvast töödeldakse enamasti briketiks. Sangla madalsoometsad vajavad eriti kaitset, kuna seal leidub palju kotka pesapaiku. (viide 9) 13. Mullad Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses. Kuid nagu üldse peetakse kõrgete saakide saamist Eestis oluliselt kehvemaks kui Lääne-Euroopas. (viide 7) 9 14. Taimkate Tartu maakond on ka taimede poolest eriline, kuna seal leidub päris palju selliseid liike, mis Eestis on hästi haruldased. Näiteks leidub Tartumaal sinist kopsurohtu, pehmet koertubakat, ahtalehelist kareputke,
Hõlmab Saaremaa keskosa, Kõpu pls. keskosa, Tõstamaa kõrgustikku ja Sakala kõrgustiku edelaosa. Esineb palju luiteid. Saartel valdavalt leostunud ja leetjad mullad, mandril leedemullad. Põlde esineb vähe, peamised metsad on nõmme ja palumetsad. 7. Mõhnastike maastik: Jääjärvetekkelised pinnavormid, esinevad valdavalt PõhjaEesti Kurtna piirkonnas. Mõhnade vahel palju järvi, valdavaks mullaks kamarleetmullad, nõgudes ka soomullad. Taimkattest dom. nõmmemetsad, niidud. 8. Sandurimaastik: Eestis suhteliselt vähe esinev, vaid pika ribana Võrtsjärvest lõunas, LõunaEesti kõrgustike vahel ja Kõrvemaal. Pinnakattes dom. liivad ja kruusad. Markantsemad näited sanduritest on Männikul ja Elvas. Taimkattest valitsevad nõmme ja palumännikud. 9. Viirsavitasandike maastik:
gleistumine, turvastumine, voolamine, hapniku puudus. · Okasmetsad: jahe, niiske, parasvööde, keerulise ehitusega mullad, läbiuhteline veereziim, mulla paksus kuni 1m, peamised horisondid O, A, E, B, C, D, leetumine, väike toitainete hulk. · Lehtmetsad: parasvööde(mereline), külm, vähe sademeid, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C,
tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18
küllastunud aladel Mullad erinevates loodusvööndites: tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. LOODUSVÖÖNDID: TABEL ON TEIL OLEMAS.
kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1- 2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10-12C.
moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10- 12C
annaabi.ee 
