Eesti mullastik Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad. Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast viimase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, veeoludest jne Alltüüp: tüüpilised kamarkarbonaatmullad Variandid paepealsed mullad Rähkmullad Allvariandid: a) harilikud rähkmullad b) veerismullad c) klibumullad koresevabad karbonaatsed mullad Alltüüp: leostunud kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leostunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leostunud kamarkarbonaatmullad süvarähksed leostunud kamarkarbonaatmullad
· Leetunud või kahkjad mullad. · Maad katab 3-8 cm paksune kõdukiht · Alusmetsas sagedasemad: pihlakas, magesõstar, sarapuu ja näsiniin. · Puurindes: Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi.
Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750800 mm ehk 100150 mm enam Eesti keskmisest. Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud
rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus. Saare idaosas esinevad tasased liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks. Pinnakattes domineerivad liivad, mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike mullastikust erineb oluliselt ooside mullastik, kus domineerivad kamarkarbonaatmullad. Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale. Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist, kuid selle põhjustajaks on geoloogilised moodustised oosid. Vallseljak ehk oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Taimkate Praeguseks on umbes 34% saarest kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad saare keskossa
Kasvukohatüüpidest on: Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne puudub,samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala. Sinilille-Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad. Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske. Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu
Mõisamäe – Vaestõlastõ – Jaanimäe – Rebäse – Haki – Kilometsa külade vahelisele alale Mullad Haanja kõrgustikul Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. 1 km²-l esineb keskmiselt 160- 170 mullaeraldist (maksimaalselt kuni 400) ja mullaliikide arv on keskmiselt 14-15. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile
55%, mis on üle maakonna keskmise. Seevastu haritava maa osakaal on alla maakonna keskmist (20%), põllumaa keskmine boniteet on 31 hindepunkti. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/MAAKASUTUS_PLANEERIMINE.pdf ) 3.2 Mullastik Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile
Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool). Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka leet, soo ja lammimuldi. Suur osa maast põldudeks haritud, metsi (salu ja laanemetsi) vähe. 4. Künklik moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Eesti suuremaid kõrgustikke: Haanja, Otepää, Karula ja osa Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks pinnavormiks on moreenkünkad, mille kõrgused algavad 50st m. Tänu reljeefi vaheldusrikkusele esineb palju järvi ning taimkate on mosaiikne
annaabi.ee 
