Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja Ljudmilla” (1842) – muinasjutuline ooper kangelastest ja võluritest, Puškini samanimelise poeemi põhjal. Sümfoonilised teosed: 2 Hispaania avamängu “Aragoonia jota” ja “Öö Madriidis”. “Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid. Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”. Glinka tähtsus ja helikeele iseloomustus:
Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju kõneintonatsioone, harmoonia on uudne ja julge. Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi
4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa rühma" liikmed, nimeta nende nimed! Glinka loomingupõhimõtete jätkajad Liikmed: Mili Balakirev Aleksander Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Cesar Cui Vladimir Stassov 7. Millised muusikažanrid olid „Võimsa rühma" liikmete lemmikuteks? Ooper, programmiline orkestrimuusika ja soololaul 8
Tšaikovski. Pjotr Tšaikovski oli vene rahvusliku balletimuusika rajaja “Luikede järv”- enim lavastatud balletietendus üldse. “Uinuv kaunitar” “Pähklipureja” Orkestri- ja klaverimuusika Vene rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajajaks oli Mihhail Glinka. Tema orkestratsioonid olid professionaalsed ja maitsekad ning orkestrifaktuur läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa jõulisem, meeleolukontrastid suuremad ning püholoogilised konfliktid teravamad. Kirjutas kuus sümfooniat 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"
Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper "Vürst Igor " e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski
A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act R
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20
võetakse kiiresti omaks ja tema tuntus on üleüldine. Innustatuna edust, hakkab ta kirjutama uut ooperit "ruslan ja ljudmilla." See aga kukub läbi. G põhiline vastane oli kriitik A. Prokurjev (lasi teise ooperi põhja). Pettununa sõidab Hispaaniasse. Seal valmivad 2 kuulsat teost "Aragonia Jota" ja "Öö Madridis." 1847 tuleb ta Venemaale tagasi. Kõikjal suhtutakse temasse tõrjuvalt. Kõigest hoolimata kirjutab ta muusikat edasi. Orkestriteos "Valss-fantaaia" Sümfooniline pilt "kamarinskaja" romansid "kahtlused" "ma meenutan üht kaunist hetke" ja "öine tuul" jne. G peetakse Vene muusika isaks.G helikeel on jõuline, meloodiarikas ja hästi orkestreeritud. Ooperid toetuvad klassikalistele, eriti Itaalia ooperi eeskujudele. Modest Mussorgski 1839-1881 Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta
kelle tähendust muusikas on võrreldud Puskiniga vene kirjanduses. Glinka looming avaldas mõju 19.saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur. Tähtsamad zanrid : romansid (umbes 70, sealhulgas tsükkel ,,Lahkumine Peterburist"), kaks ooperit ajalooline ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Susssanin") 1836 ja muinasjutulis-eepiline ,,Ruslan ja Ludmilla" (1842), üheosalised sümfoonilised teosed ,,Kamarinskaja" (fantaasia kahele vene teemale), sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme. Aleksandr Dargomõzski (1813-1869) Glinka kaasaegne ja samas avaldas mõju järgnevale põlvkonnale nn. ,,Võimsale rühmale". Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus (,,Mul on kurb", ,,Igav ja kurb" jne.), hilisem
Venemaal tegutses palju Itaalia heliloojaid ja etendati Itaalia oopereid. 1780 valmis Moskva suurteater. Vene rahvusliku muusika rajajaks peetakse Mihhail Glinka, tema rolli võrreldakse tihti Puškiniga kirjanduses. Tema teosed olid rahvuslikud, võttis aineks Vene ajaloosündmused ja muinasjutud, muusikas kasutas Vene rahvaviise. Ta kirjutas esimese Vene rahvusliku ooperi pealkirjaga „Ivan Sussanin“. Temalt on veel kaks kuulsat ooperit „Rusloun ja Ludmilla“ ning „Kamarinskaja“. Glinka mõjutas oluliselt 19. Saj teisel poolel tegutsenud noori heliloojaid, keda hakati kutsuma „Võimas rühm“: 1. Mili Balakirev 2. Modest Mussorgski 3. Aleksander Borodin 4. Nikolai Rimski- Korsakov 5. Cesar Cui Kõik nad olid väga suure patrioodid. Teemadeks olid Vene ajalugu ja muinasjutud. Leidsid, et Vene muusika peab arenema Lääne muusikast sõltumatult, selle pärast eitasid klassikalist muusikaharidust- olid iseõppijad
annaabi.ee 
