Reformatsioon ja põhjused! Luther- USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. Reformatsioon- 16.saj sündinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid : luterlus,- kalvinism,- anglikaani kirik Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise...
Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale - Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel aina hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk
Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a
);neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega
.............aasta(1560) detsembris ootamatult suri(kõrvapõletikku), üritas valitsus, mida juhtis uue kuninga .......................................(CharlesIX) ema Catherine di Medici,kalvinistlikku kirikut, millel oli juba üle tuhande koguduse ja umbes miljon liiget, rahustada.See aga ei õnnestunud. ..................aastal(1561) toimunud Possy usukõnelustel püüdsid katoliku piiskopid ja kalvinistlikud pastorid leppimusele jõuda,kuid mingit kokkulepet ei saavutatud.Kui Catherine tegi kalvinistidele siiski piiratud jälreleandmisi, haarasi raevunud katoliiklased relvad.Protestantliku koguduse tapmine Vassys.........aasta(1562) märtsis andis tõuke ülemaalise konflikti puhkemiseks. ...........................(1562) valla pääsenud sõda kestis ...............aastat.(36) Muidugi ei sõditud pidevalt.Toimus ..............(7) ägedamat konflikti, millest ükski ei kestnud kauem kui ...........aastat(2).Ent kui vaenutegevus oli kord juba alanud, osutus usalduse taastamine peaaegu võimatuks
sellele Püha Peetruse kiriku mahapõlemist." Luther pidas lugu väga Piiblist, pidas seda usulise tõe allikaks. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Augsburgi usutunnistus ja usurahu - *1526 a. vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku; * 1555a. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. ,,Kelle valitsus, selle usk." see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterlase põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused(emakeelne lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus, riigikirik) *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond - Eeldused; pööre Inglismaal; masinad; pöörde tagajärjed; teaduse ja tehnika areng 19. sajandil. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega.
Buurid läksid sisemaale, ajasid ära pärismaalased ja rajasid kaks vabariiki Oranje ja Transvaal. Oranje Hollandi Oranje, Transvaal Transi jõgi. Elasid seal, kuni Oranjest leiti teemanteid ja Transvaalist kulda. Buurid olid kalvinistid, olid usklikud, tegid tööd, alkoholi ja tubakat ei tarbinud, harisid põldu, kasvatasid karja. Nüüd hakkasid sinna vabariikidesse tulema seiklejad, kelle elukombed olid erinevad ja kalvinistidele vastuvõetamatud. Ka inglastel tekkis nende alade vastu huvi, seega hakati nõudma õiglusi antud vabariikides, et nad saaks osa võtta vabariigi korraldamisest. Selle tõttu tuli sõda, sest buurid soovisid oma alasid hoidma. Sõda kestis 1899 1902. Buure oli kahes vabariigis kokku umbes 270 000, sõjaväe suurus alguses 30 000 meest, hiljem 45 000 meest. Inglastel oli alguses sõjaväena koha peal 23 500 meest, hiljem 400 000 meest.
saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 47), mida võis pidada Saksa ususõdade (1546 1648) I vaatus. Oluline vaherahu on Augsburgi usurahu (1555): kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Usuvabadus kehtib riigilinnades. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Usurahu puudus: kehtis ainult kat ja luterlaste puhul ei laienenud kalvinistidele. Peale Augsburgi usurahu on II vaheaeg (1556 1618). Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib nüüd vaid paberil. Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (üle 300). Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal. Eranditeks on usuvabadus Böömimaal ja Ungaris. Vastureformatsiooni käigus kujunevad välja tulevase sõja peamised osapooled: 1) Protestantlik unioon (1608): protestantlikud riigid ja
aastal, kui Soti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Parlament üritas kuningalt välja nõuda suuremaid järelandmisi. Parlament võttis endale ainuõiguse makse kehtestada, piirati kuninga võimuaparaati. Parlament esitas kuningale remonstrantsi, mis tema võimu veelgi piiras. See nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, ja anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele vastuvõetavamaks ning piiskopid heidetakse parlamendi ülemkojast välja. 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetuskond koodnus põhja- ja lääne Inglismaale. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele. Charles I hukkamine- kui ''türanni ja rahvavaenlaste'' surma. Hukkamisplatsile kogunenud rahvas seisis vaikides ega juubeldanud
reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Pandi paika vastureformatsiooni töökava (peamised tegelased Jesuiidid) ja saadi aru, et katoliku kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda (1546-47) Saksa ususõdade (1546-1648) I vaatus Augsburgi usurahu 1555 kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Riigilinnades usuvabadus. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Puuduseks oli see, et kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele 17 II vaheaeg (1556-1618) Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid. Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne--ja Lõuna-Saksamaal. Böömimaal (Tsehhis), ja Ungaris oli usuvabadus Kujunevad tulevase 30a sõja peamised osapooled:
Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles, vaid napi üheteistkümne enamushäälega (159:148). Kuningas lükkas remonstrantsi tagasi, süüdistades viit parlamendiliiget reetmises. Ilmunud 4. jaanuaril 1642 ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi
1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ketserluse bastioniks (la bastion de l'hérésie) kuulutatud linn ümbritseti valli ning mere poolt poolteise kilomeetri pikkuse tammiga, mis takistas inglasi hugenotte abistamast. Pea pooled linna 40 tuhandest elanikust surid nälga, enne kui linn 1628. aasta oktoobris kapituleerus. 1629. aasta armuedikt (Edit de Grâce) säilitas küll kalvinistidele usuvabaduse, kuid neile Nantes'i ediktiga antud poliitilised eriõigused tühistati. Nõnda jäi Prantsusmaa katoliiklikuks maaks protestantliku vähemusega, kelle poliitilisi õigusi oluliselt piirati. Eelkõige Habsburgide vastu suunatud välispoliitikas toetas aga Prantsusmaa ka edaspidi just protestantlikke võime, sekkudes nende poolel ka Kolmekümneaastasesse sõtta. Riigi usulise ühtuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist.
annaabi.ee 
