30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi
tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon saadeti laiali, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast, kui valgustajast. Joseph II ajal anti välja tolerantsuspatent ehk seadus ususallivuse kohta, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi. Ta kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi, et see võimaldas tal Prantsuse revolutsiooni algul välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik
Ainsana olid sõjaväekohustusest vabastatud aadlikud, vainulikud, arstid, ametnikud. Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
kaotas üldise tulumaksu. 1775.a kaotati tollipiirid keiserriigi sees ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele. 1776.a jõustus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Oluline uuendus oli õigusmõistmine talupoegade üle. Hariduse edendamiseks laiendas M.T. rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoole. 1773.a anti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle riigile. (Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju). Põllumajanduses algasid reformid 1770.aastatel kui teotööd vähendati 3-le päevale nädalas. 1781. anti välja patent alamatest, millega kaotati pärisorjus suuremas osas riigis. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud kaasa ei rääkinud. Seetõttu on Austria riigikorda nimetatud ka valgustatud despootiaks
Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik
Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6
tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. 4. Venemaa 17. 18. sajandil Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja
loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. Abso. Ja valg abs võrdlus Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713-1740) (nn Sõdurkuningas) o Lõi tohutu sõjaväe o Juurutas marsisammu
o Haridus: Laiendas rahvakoolide võrku Loodi kutsekoolid Võeti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle Eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke o Patent teotöö kohta: Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel · Joseph II: o 1781 - Tolerantsuspatent Lubas luterlastel,kalvinistidel,ortodoksidel moodustada oma kogudusi Andis neile õiguse saada linnakodanikuks, pidada erinevaid ameteid Kaotati mõned munga- ja nunnaordud, likvideeriti osad klootrid o 1781 - Patent alamatest: Suuremas osas kaotati pärisorjus · Riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks, sest esinduskogud reformides kaasa ei rääkinud, nende õigusi kärbiti Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia
seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile.
Koolid Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku Maria Theresia.Tööliste ettevalmistamiseks tekstiilimanufaktuuridele loodi kutsekoolid. 1773. a võeti jesutiidide käest ära kontroll Viini ülikoolis ja gümnaasiumide üle ning anti se riigile. Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutistliku monarhiat. Tolerantsuspantent Olulise tähtsusega oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi, kuid andis neile ka õiguse saada linnakodanikuks, tsunftimeistriks, pidada akadeemilisi, adminstratiivseid jt ameteid. Piirangud jäid kehtima juutide ja muhameedlastele. Katoliku kiriku mõju vähendas mõnede munga- ja nunnaordude kaotamina ning osa kloostrite likvideerimine. Valgustatud reformid agraarsuhete vallas algasid 1770. aastatel, kuid välja anti patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas. Pöördelise
taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566.aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja -kujusid. Linna magistraadid tegid järelandmisi lubati kalvinistidel jumalateenistust pidada. Luksemburgis, Artois'is, Gelderlandis jm linnades liikmetele pildirüüstet ei toimunud. · Margerete avaldas omapoolse manifesti lubas lõpetada inkvisitatsiooni, anda amnestia aadliliidu liikmetele, kalvinistide jumalat. Võis pidada vaid eraldatud hoonetes. HERTSOG ALBA TERRITOORIUM · Felipe II saatis karistuseks 1567.aastal hertsog Alba koos karistusvägedega Madalmaadesse pärast pildirüüstest kuulmist.
tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid). ° Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum ohvitseriamet õpitavaks. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid. Jõustus uus kriminaalkoodeks. Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid. 1780-1790 Joseph II Valgustatud depotism. 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele. Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta. 1781. patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigist pärisorjus. Kõik reformis viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud nende õigusi kärbiti. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal reformid katkestati. ROOTSI 13
akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid olulised oskused ja soov. Usk Usuvabadus luterluse kõrval Tolerantsuspatent seadus lubati nüüd ka katoliiklaste ususallivuse kohta, lubas tegutsemine. luterlastel, kalvinistidel jne luua kogudusi. Haridus Üldine koolikohustus. 7-aastane koolikohustus. Reglement luterlike ja Tekitati õpetajate katoliiklike õppeasutuste jaoks väljaõpetamiseks eraldi koolid Ehitati uusi koole(ülikoole + kehtestati riiklikud
katoliiklikus kirikus, kus mainitud asjad vahendasid lunastust (ja lunastuskindlust) inimestele. Ka kirikus võib olla hukulemääratud inimesi ja kui Jumal on selle nii ette ära otsustanud, siis seda muuta ei saa. Kristus suri vaid nende eest, kes on ette ära määratud lunastuseks. Tulemuseks oli äärmuslik individualism. Kalvinist ei saa muul moel mingit kinnitust selle kohta, milline on tema suhe Jumalaga, kui vaid siis, kui tal on oma kutsumuses edu, ta teeb oma maist tööd hästi. Kalvinistidel areneb nii välja maine asketism4, ränga töö eetika, distsipliin, aja ratsionaalne kasutamine (ei tohi olla tühja juttu, mittetootvat lõbustust või liigset puhkust). Tulemuseks on edu oma töökohal, mis on hea kolmel moel: 1. see annab kinnitust sellest, et oled ilmselt üks Jumala väljavalitutest; 2. Jumal saab austatud; 3. samal ajal saab rikkaks ka. Kuid seda vara ei tohi kasutada isiklikuks naudinguks, vaid tuleb investeerida selleks, et olla veelgi edukam, toota veelgi
François II oodatust märksa varasem troonile jõudmine suurendas veelgi Guise'ide perekonna mõju. Hertsog François Guise oli kuningavägede ülemjuhataja, tema vend Charles Guise Reimsi peapiiskop ning Prantsusmaa rikkaim prelaat. Seni suhteliselt stabiilsel Prantsusmaal algasid nüüd rahutud ajad. Vaatamata Henri II ediktidele ei õnnestunud kalvinismi levikut peatada. Mais 1559 pidasid Prantsuse hugenotid oma esimest rahvuslikku sinodit. Tolleks ajaks oli kalvinistidel üle kogu maa valdavalt Lõuna-Prantsusmaal ja Normandias juba kaks tuhat kogudust. Sealne aadel tundis end kuningavõimu soosingust kõrvalejäetuna. Saamata kiriku maavaldusi kuningalt, loodeti neid hankida reformatsiooni teel. Kalvinistide eesotsas seisid Kapetingide kõrvalharust pärit Bourbonid, kes valitsesid Hispaania ja Prantsusmaa piiril asuvat väikest Navarra kuningriiki. 1560. aastal üritasid Bourbonid vandenõu abil ,,vabastada noor kuningas Guise'de türanniast."
annaabi.ee 
