varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17
kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise pärast Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse, keda võeti vastu lahkete ja töökate inimestena.
kanaleid, mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga. 1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi
vaimus, kuninga jaoks oli tähtis kultuur ja haridus, ehitati tähetorn ja botaanikaaed ning asutati raamatukogusid, kuningas annetas ka raha Prantsuse Akadeemiale, kuningale ei meeldinud et ta rahvas ja alamad olid teist usku kui tema ning ta tühistas hugenottide õigused, üle 200 000 kalvinisti lahkus Prantsusmaalt. 17151774 Louis XV valitsemisaeg, jättis riigiasjad oma ametnike hooleks, kuulus ütlus ''Pärast mind tulgu või veeuputus''. 16251649 Charles I valistemisaeg, püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, 1629 saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane, armastas näitekunsti, 1640 kutsus parlamendi kokku kuna vajas raha
· 1589 tegid Inglased Hispaaniasse sarnase, samuti ebaõnnestunud retke Kolmekümneaastane sõda 1618-48: · Viimane üleeuroopaline konflikt usu pärast · Osalesid või sekkusid kõik tugevad Euroopa riigid · Põhjuseks 1555 sõlmitud Augsburgi usurahu · Tekitas SRPR-is usulise lõhestatuse · Sõja ajend 1618 viskasid tsehhid aadlid aknast välja keisri nõunikud · Tsehhid valisid endale uueks kuningaks kalvinisti · Sõja algus olidki edukad keisri väed · Protestantlikud riigid nägid selles ohtu luterlusele · Erinevatel aegadel sekkusid Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Inglismaa Taani periood: · 1625-29 · Sekkus Inglismaa ja Hollandi toetusel · Oli Saksamaalne ebavõrdne vastane · 3 olulises lahingus kaotas · Taani osalus lõppes Lübecki rahuga 1629 oli sunnirud loobuma protestantlike riikide abistamisest Rootsi periood:
kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas nende allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud, neilt nõuti sõdurite majutamist. Seetõttu lahkuski üle 200 000 kalvinisti inglismaale, madalmaadesse, ja saksmaale. Peale eelmist kuningat astus troonile louis 15. kes ütles, et peale mind tulgu kas või veeuputus. Inglismaa 17.saj 1625.a tuli võimule Charles 1, kes püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, ta saatis parlamendi laiali 1629.a. Ta tahtis muuta anglikaani kiriku katoliku kirikuks. Ta kiusas taga ka puritaane, puritaanid soovisid, et pühapäeviti oleks kõik ilmalikud lõbustused keelatud. Osa puritaane liitus kuninga vastastega ja
Ajakirja Nyugati esindajad II: Frigyes Karinthy, Mihály Babits, Dezs Kosztolányi, Géza Csáth, Gyula Juhász, Árpád Tóth, Margit Kaffka · pärast I. Maailmasõda: maailmasõja kaotus põhjustas kaksikmonarhia lagunemise 1918. aastal. 1. märtsil 1920 kuulutas Ungari Rahvusassamblee välja Ungari Kuningriigi, kuid ei kutsunud kukutatud viimast kuningat, Karli tagasi. Selle asemel valis ta Horthy regendiks. Katoliikliku riigi kuningaks ei saadud teda kui kalvinisti valida. Järgmised 24 aastat oli Ungari kuningata kuningriik, mida valitses admiral merepiirita riigis. Trianoni rahuleping sõlmiti 1920. aastal Esimese maailmasõja võitjariikide ja Austria- Ungari järglasriigi Ungari vahel. Lepinguga määrati kindlaks Ungari piirid ja võeti talt ära üle 72% territooriumist. 64% varasemast elanikkonnast, sealhulgas 3,3 miljonit ungarlast (31% ungarlaste koguarvust) jäi elama Ungari piiridest väljapoole. Ungari jäi
Inglismaa põhjaosas oli puhkenud katoliiklik mäss eesmärgiga tõsta Mary Stuart Inglise troonile. Nimelt oli Mary Stuart oma isa kuningas James V kaudu seotud ka Inglise trooniga – Henry VIII oli Mary Stuarti vanaonu. 1569 suruti ülestõus maha, ligi kaheksasajale mässus osalenule mõisteti surmanuhtlus. Usuvaenused Prantsusmaal: hugenottide sõjad. 1. märtsil 1562 tappis François Guise’i juhitud väesalk Vassy alevis jumalateenistuse ajal paar(kümmend) kalvinisti (hukatute arvu üle vaieldakse tänini), vallandades ligi kolm aastakümmet kestnud kodusõja. Prantsuse ajalookirjutus eristab kaheksa hugenottide sõda aastatel 1562–1589. Esialgu saavutasid hugenotid edu. 1570. aastal kolmanda hugenottide sõja lõpetanud Saint-Germaini kokkuleppega lubati protestantidel kogu riigis jumalateenistusi pidada. Nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindluslinna: Montauban, Cognac, La Rochelle ja La Charité.
Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond
tolerantsusedikt, millega kõik varasemad hugenottide-vastased korraldused tühistati. Pingeid see vähemaks ei võtnud. Kuna hugenottide teenistused olid kinnised, liikus nende kohta kõikvõimalikke kuulujutte (armulaua riituseks tapetakse lapsi ja vägistatakse tüdrukuid), mis külvasid katoliiklastesse umbusku aga ka vaenu protestantide vastu. Hugenottide sõjad 1. märtsil 1562 tappis François Guise'i juhitud väesalk Vassy alevis jumalateenistuse ajal paar(kümmend) kalvinisti hukatute arvu üle vaieldakse tänini , vallandades ligi kolm aastakümmet kestnud kodusõja. Prantsuse ajalookirjutus eristab kaheksa hugenottide sõda aastatel 156289. Esialgu saavutasid hugenotid edu. 1570. aastal kolmanda hugenottide sõja lõpetanud Saint- Germaini kokkuleppega lubati protestantidel kogu riigis jumalateenistusi pidada. Nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindluslinna: Montauban, Cognac, La Rochelle ja La Charité
annaabi.ee 
