Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
ette. 2. Traditsionaalne domineerimine teenrid täidavad härra käsku, sest nii on alati olnud. 3. Karismaatiline domineerimine jüngrid täidavad juhi käsku, sest viimasel on erilised omadused. Kapitalismi tekkimine Weberi kõige kuulsam töö, "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas ta, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile (üks protestantliku religiooni vorm). Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole mingit võimalust Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust.
9. Max Weber sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11
Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust - Traditsionaalne tegevus Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest - Afektiivne tegevus Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile. Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele
Valisid endale juhtorgani- konsistooriumi, vaimulikke nim. ministriteks. Jumalateenistused toimusid öösiti linnast väljas. Rahva relvajõud tekkis valitsuse repressiooni kartusel, umbes 100 000-200 000 meest. 1562.aastal hakati saatma kalviniste ja anababtiste tuleriidale rahva rahutuste tõttu. · Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer: Oranje prints Willem, karhv Egmont ja Hoorn. · 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566
Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral Anoomia-normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu ja seadusi kalvinismile. Fatalistlikud Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele. Sotsiaalsed sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale normid on liiga tugevad surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada.
Pretestinatsiooni järgi inimene saab teada sellest, milliseks tema saatus kujuneb. Nimelt need, kes on edukad, on jumal välja valinud. Järelikult tuleb püüelda edukuse poole. Edukuse all mõeldi pigem majanduslikku edukust. Seda pooldasid pigem edukad inimesed ja see oli vastuvõetav just tekkivale kodanlusele. Kalvinismi tunnused Seega kalvinism rõhutas töö tegemist, sest see on selline inimese kutsumus ja jumalast määratud eesmärk. Teine kalvinismile omane elulaad oli hästi kasin elumood. Selles mõttes kasin, et lõbustustest loobuti värvikirevaid rõivaid ei ole tarvis, tantsimine on mõttetu jne. Kuus päeva nädalas teed tööd ja seistmendal päeval nädalas tänad jumalat selle eest, et saad tööd teha. Kalvinistlikud kogudused jälgisid üsna tähelepanelikult, milline on inimeste kodune elu ja kuidas nendest normidest kinni peetakse (hästi tugev sotsiaalne kontroll koguduse liikmete üle). Anglikaani kirik
Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks. Kalvinismi kujunemine ja levik Johann Calvin 1536. aastal võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli jumaliku ettemääratuse ehk predestinatsiooni tees. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kalvinistid koondusid Sveitsi lääne ossa. Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi
demokraatlik (polnud hierarhiat). Tema arvates tuli kirik lahutada riigist. Tema ideesid toetas eelkõige Sveitsi linnade väikekodanlus, Sveitsist levis see Lõuna-Saksamaale, Madalmaadesse ja Määrimaale (Tsehhimaal). Anabaptismile järgnes baptism Inglismaa ja USA(17saj). Neljas põhiline usuvool oli kalvinism, millele aluse pani prantslane Jean Calvin (suri 1564). Kalvin pidi Prantsusmaalt lahkuma, kuna ta oli avalikult protestant. Sealt läks ta Sveitsi, kus ta pani aluse Kalvinismile. Oma elutöö ta tegi prantsuse keeles. Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Calvini tõeliseks kodumaaks sai Sveits (Genf, 1534-...). Calvin pani aluse teokraatiale Sveitsis ja oli puritaan. Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia maise võimu allutamine kirikule ja range kirikukorraldus. Kalvinism (puritaanlus) levis eelkõige Inglismaal ja USA´se
2. Traditsionaalne domineerimine – teenrid täidavad härra käsku, sest nii on alati olnud. 3. Karismaatiline domineerimine – jüngrid täidavad juhi käsku, sest viimasel on erilised omadused. Kapitalismi tekkimine Weberi kõige kuulsam töö, “Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim”, käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas ta, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile (üks protestantliku religiooni vorm). Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole mingit võimalust Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline
See peatas mõneks ajaks reformatsiooniliikumise Sveitsis ning kindlustas osades kantonites katoliku usu püsimajäämise. Uue hoo reformatsioonile andis Pariisist protestantlike vaadete pärast Baselisse põgenenud Johann Calvin (prantsuspäraselt Jean Cauvin) (150964), kelle 1536. aastal avaldatud ,,Ristiusu õpetus" (Christianae religionis institutio) võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli tees jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust ka maises elus märku anda
annaabi.ee 
